KOOLIKOTID • Sellest, et koolikotid on õpilastel rasked, on räägitud palju. Meil on olemas seadused, mis peaks olema ettekirjutuseks, kui palju tohib kaaluda õpik ja kui raske võib olla koolilapse ranits või portfell. Ent ikka vaatab lapsevanem oma koolijuntsu või -tirtsu poole mureliku pilguga, klassijuhataja samuti, sest muutunud pole midagi – ikka on koolikott lapsele liiga raske. Heameel on aga selle üle, et teemale juhitakse endiselt tähelepanu ja laste koolikotid on jätkuvalt nii-öelda luubi all. Nimelt viidi Eesti Õpilasesinduste Liidu eestvedamisel 6.–10. oktoobrini Eesti koolides läbi koolikottide kaalumise kampaania. Teiste seas toimus see aktsioon ka Võru Kesklinna koolis.

Algklassiõpilaste ranitsaid kaaluti võimalusel iga koolipäeva alguses ja seda viisid läbi vanemate klasside vabatahtlikud õpilased. Võru Kesklinna koolis olid tublideks kaalujateks Christer Palu, Alvar Rosar, Katariina Kraak, Krislina Kelner, Karolin Eks ja Anete Kõlli, kes võtsid üheskoos vaatluse alla kaks esimest, kaks teist, kaks kolmandat ning kaks neljandat klassi.

Millised olid tulemused?

Kuna klassidel on päeviti erinev tunniplaan, siis on ka koolikotid iga päev lastel erineva raskusega, sest õpikuid-töövihikuid- vihikuid tuleb mõnel päeval kaasa võtta vähem, teisel päeval rohkem. Kaalunumbrid erinevad ka seepärast, et ranitsadki on lastel erisugused ja pole ühesuguse kaaluga. Kindlasti on lapsele tark osta võimalikult kerge koolikott, ent arvestama peab, et see toestaks ikka korralikult selga ja oleks tugeva põhjaga (vt hea koti kohta lisaks infokastist).