Alles see oli, kui Meremäe vallavolikogu lasi lahti aktiivse vallavanema Peeter Sibula. Pärast seda oli tükk aega vindumist, sest uut head vallajuhti ei suudetud leida. Konkursi korras leiti vallavanemale uus tubli vallavanem Rein Järvelill, ent nüüd ei olda tema tegevusega rahul.

Ühelt poolt on vallavanemat ametist kangutavatel volikogu liikmetel õigus – nimelt on vallavanem Rein Järvelill muutunud kohati tõesti liiga julgeks ja lubab endale väljaütlemisi, mida tavaliselt rahvaesindajalt ei ootaks. Nagu Järvelill ise tunnistas, on jäme ots valla asjade korraldamisel volikogu käes. Volikogu lubab, käsib ja poob. Kui aga vallavalitsus on ülbe ja volikogule infot ei anna või hoiab infot kinni, siis ei saa volikogu oma tööd teha, tekivad pinged, vastuolud ja usaldamatus, mis võib lõpuks viia vallavanema umbusaldamiseni.

Teiselt poolt on Meremäe volikogu ja vallavalitsuse konflikti puhul tegemist paratamatusega. Nagu Meremäe volikogu esimees Arno Vares on varem tunnistanud, ei saagi nii väike omavalitsus normaalselt toimida. Olgem ausad, kohalike omavalitsuse regulatsioon on loodud ja kohandatud suuremate järgi. Väiksed ei saa kunagi olla samaväärt võimekad. Erinevustest on tekkinud sellised kurioosumid, kus üks omavalitsus saab omale lubada koguni tasuta ühistransporti, samas kui mõnes teises omavalitsuses jääb elu seisma, sest sõit on liiga kallis.

On täiesti loomulik, et väikse omavalitsuse juhtidele ei saa esitada samasuguseid nõudmisi kui suurtele, olgu need väikeste juhid kui võimekad tahes. Isegi Eesti otsus liituda Euroopa Liiduga, millega eestlased loobusid paljudest eelistest ning vabadustest, tulenes vajadusest saada abi, sest päris iseseisvalt ei saa tilluke ja vaene rahvas tänapäeval riigi ülalpidamisega hakkama. Kas tunnustatud juhid Barack Obama või Angela Merkel saaks Meremäel paremini hakkama kui Rein Järvelill? Võib arvata, et mitte, ning Obamat ja Merkelit tabaks Meremäel sarnaselt Arno Varesega ühel päeval oksendamise tunne.