AJALUGU Teisipäev, 8. jaanuar 2008

Konkurentsiamet seaduserikkumist ei tuvastanud

MAKSUMÄÄR • Eesti korteriühistute liit soovib, et AS Võru Vesi kortermajade elanike ebavõrdse kohtlemise lõpetaks ja tariifi poliitika ümber kujundaks. Ebaõigluse allikaks peab liit abonementtasu arvestamise korda.

Ühisveevärgi abonementtasu määratakse praegu ühistutele olenevalt korterite arvust. See on korteriühistute liidu Võru büroo juhataja Margus Toomi sõnul tekitanud ebaõiglase olukorra: samas mahus teenust saavad ühistud peavad ettevõttele maksma erinevaid summasid.

Ta tõi näite, kuidas nii 12 kui ka 24 korteriga ühistu saab vett täpselt ühesuuruse läbimõõduga torust ehk siis veefirma valmisolek tagada mõlema maja veevarustus on ühesugune, kuid üks ühistu maksab sama teenuse eest kaks korda suuremat tasu.

Toomi sõnul ei peaks korteriühistule määratav abonementtasu sõltuma mitte korterite ega tubade arvust, vaid millestki muust. Näiteks ühendustoru läbimõõdust, mille järgi arvestatakse abonementtasu ka vee-ettevõtte äri klientidele.

Võru Vesi pole seadust rikkunud

Õigluse jaluleseadmiseks pöördus korteriühistute liit mullu novembri alguses konkurentsiameti poole, paludes algatada Võru Vesi suhtes haldusmenetluse. Aasta lõpuks jõudis amet otsusele, et Võru Vesi pole konkurentsiseadust rikkunud; samale seisukohale asus ka keskkonnaministeerium kantsler Annika Uudelepa isikus.

Ettevõtte kasuks rääkis konkurentsiameti silmis fakt, et veefi rma klientidel on võimalik praegugi valida teenusepakett, milles abonementtasu ei nõuta (neljas pakett). Samuti juhtis konkurentsiamet tähelepanu, et Võru Vesi on küll turgu valitsev ettevõte, kuid teenuse hinnad kehtestab kohalik omavalitsus, mistõttu puudub ettevõttel õigus omaalgatuslikult abonementtasu kasseerimisest loobuda või selle määramise aluseid muuta.

„Kohaliku omavalitsuse õigus- või haldusakt on kehtiv ja kohustuslik täitmiseks seni, kuni seda ei ole kehtetuks tunnistatud,” kirjutas konkurentsiameti peadirektori asetäitja Aini Proos korteriühistute liidule. „Konkurentsiametil puudub pädevus kohalike omavalitsuste haldusakte õigustühiseks tunnistada.”

Seega, kui korteriühistud soovivad veefi rma tariifi poliitikat muuta, peavad nad suutma mõjutada linnavalitsust, kes tariife kinnitab.

Mõjutada tuleb linnavalitsust

Sellega soovib Toom lähemal ajal algust teha. Tema sõnul tuleb linnavalitsusega arutada, kuidas tagada ühistute võrdne kohtlemine ja kas abonementtasu on üldse tarvis. Samuti tuleb kaaluda, kas kehtestatud hinnapaketid on vajalikud või tuleks Võrus, nagu enamikus omavalitsustes, taastada ühtne vee- ja kanalisatsiooniteenuse hind.

„Minu teada on abonementtasu peale Võru veel Jõgeval ja Kuressaares,” ütles Toom. Võrus kehtestatud erinevad hinnapaketid on Eestis aga ainu laadsed.

Abilinnapea Mäidu Helistvee kinnitusel pole kellelgi arutelu vastu midagi. „Praegu seda kuskil plaanis pole, aga kui tekib vajadus, siis arutame,” lausus ta.

Helistvee sõnul on linnavalitsuses tariifi poliitika muutmisest kõneldud. Et aga konkurentsiamet seaduserikkumist ei tuvastanud, puudub linnavalitsusel vajadus initsiatiiv haarata.

ASi Võru Vesi juhataja Jüri Kaver ei pea abonementtasu pühaks lehmaks, mille kaotamise üle ei võiks arutleda. Küll märkis ta, et otsusele abonementtasust loobuda järgneks ka otsus tõsta vee hinda, sest ettevõte peab oma tulud säilitama.

Toom on sellega nõus: „Selge see. Ettevõte ei saa toimida nii, et omavalitsus sellele peale maksab.” Küll tuleb tema sõnul lõpetada abonementtasu arvestami sel tekkinud ebavõrdne olukord.

Kaver isiklikult pooldab hinnapakettide kaotamist. „Siis oleks vee hind lihtne nagu Eesti tulumaksusüsteem,” lausus ta.

Kas seda pooldab ka tegelik otsustaja linnavalitsus, pole teada. Helistvee jäi sellele küsimusele vastuse võlgu, öeldes, et linnavalitsuses suhtutakse sellesse võimalusse mitmeti.