JALATSIPARANDAJA • Võru on kingseppade poolest rikas linn – kahes kohas saab kingi parandada. Ent näiteks Antslas või Vastseliinas pole üldse kingaparandustöökodasid. Ka naabermaakondades on jalanõude parandamisega kehvad lood. Ei tea, kas oleme nii rikkad, et pole enam jalavarjude remontimist vaja, või ei annagi enam jalatseid parandada, sest need nii moodsalt tehtud …? Mõned kingad on lausa papptallal ja mõnda botast jätkub vaid kuuks või paariks. Mis neid ikka parandada, kui nad ikka ja jälle uuesti katki lähevad?!

Nii mõtlesin, kui istusin Jüri tänava kingsepatoas ja ootasin, kuni mees tallad masinal sirgeks teeb ja siis liimi alla seisma paneb. See kingsepatöökoda on olnud juba aasta aega lahti ja asub vana MEKi ühika ruumides. Võrulased teavad, kus see aastavanune kingsepatöökoda on, sest klientuur on uuel töökojal juba olemas.

Peremees Jüri Kirspuu on asjalik ja lahke. Talle tuleb vaid pisut aeglasemalt seletada, mida soovitakse, sest Jüri on kurttumm. Tavaliselt aga seletamist vaja ei lähe, sest Jüri teab, mida tuleb teha ja kuidas saab kõige paremini.

Tuli aeg üksi töötada

Jüri Kirspuu alustas 1975. aastal Tamula puidutöökojas tööd tislerina. Seitse aastat läksid lennates, aga 1982. aastal otsustas ta, et kingsepaamet meeldib rohkem. Siis ta läkski seda õppima ja saigi selle ameti selgeks. Kingsepana töötab ta nüüdseks juba ligi 30 aastat. Üle on elatud vana valitsuse lõpp ja uue algus ning praegu on see aeg, kus kingsepatöö pole enam tulus ja ega kingadki end eriti enam parandada lase. Sellest oli juttu eespool.

Palju-palju aastaid kingsepaks olemise ajast töötas Jüri Kirspuu Jüri tänaval praegusest kohast allpool asuvas kingsepatöökojas (Nooruse poe vahetus läheduses). Ent tuli aeg ka ise oma võimeid proovida ja nii ta nüüd ongi uues kohas.

Tegelikult on Võrul vedanud, et ühel tänaval on kaks kingseppa. Alguses oli Jüri Kirspuul muidugi raske – eks raskustest tea igaüks, kes oma firmat teinud. Tuli osta toatäis igasuguseid masinaid, osa kroonide ja osa eurode eest. Mõni maksis 3000 krooni, mõni 500 eurot. Rahast on üle saadud ja küllap saab ka tööst, sest Jüri töö üle pole seni nurisetud.

Vaatasin, kuidas ta uue töö vastu võtab. Mees teab täpselt, mida peab tegema, mistõttu ei peagi talle pikalt seletama. Ja kui peab, saab ka sellega hakkama, kui selgelt ja aeglaselt rääkida.
Mõnikord on Jüril poeg Jürgen abiks. Praegu vähem, sest viimasel on koolis üht-teist teha.

Mõistvad pere ja sõbrad

Jüri Kirspuu naine Diana töötab Leeri lillesalongis. Tütar Liana õpib Tartu ülikoolis ja poeg Jürgen lõpetab üheksandat klassi. Tema see ongi, kes vahest ka isal abiks on, kasvõi kõrvadega. Ka meie palusime natuke Jürgeni abi isast rääkimisel, sest meie jutt oli ehk pisut erinev kui Jüril klientidega.

Aga ega Jüri Kirspuu hätta jää. Ta näitas meile hinnakirju, mille järgi tasu võtab. Siis saime teada, et Jüril aitab sugulane Tallinnast raamatupidamist teha ja kõik finantsid korras hoida.
Jüri Kirspuu parandab ainult jalatseid ja laupäeval-pühapäeval ei võta üldse kliente vastu. Need kaks päeva on puhkepäevad nagu kõigil teistelgi. Nädalavahetustel veedab Jüri Kirspuu nii palju kui võimalik oma perega aega ja lisaks sellele on tal ka muud teha peale kingaparanduse.

Võru on õnnelik, et tal on kaks kingsepatöökoda. Kui mõni arvabki, et milleks kingsepatöökoda vaja on, sest kui vanad jalavarjud lagunevad ära, ostetakse uued, siis kingsepp nii ei arva. Kui jalanõusid annab parandada, tuleb seda ka teha. Aga paberist tallaga kingi ei soovita küll ükski kingsepp kellelegi.