Sinu brutopalgast läheb lisaks muudele maksudele maha ka tulumaks (20%), kuid seda ei tule maksta kogu brutopalgalt. Nimelt on Eesti elanikele kehtestatud maksuvaba tulu. See on osa Sinu töötasust, millelt tulumaksu maksma ei pea. Praegu on see summa, millelt tulumaksu maksma ei pea 180 eurot kuus ehk 2160 eurot aastas. Uuest aastast tõuseb aga tulumaksuvaba miinimumi summa 500 euroni kuus ehk 6000 euroni aastas.

Sellega seoses hakkavad mõned inimesed tänasest palgast rohkem raha kätte saama, teised aga vähem. Nii võib näiteks täna 600 eurot kuus brutopalgana teeniv inimene uuest aastast koguni 64 eurot igakuiselt enam kätte saada ja 1500 eurot teeniv inimene 31 eurot, kuid 1800-eurose brutopalga juures tuleb juba loobuda 3 eurost kuus ning 2150-eurose juures kaotab inimene 36 eurot.

Seda, kui palju muutub Sinu sissetulek 2018. aastal käesoleva aastaga võrreldes, saad arvutada lihtsa palgakalkulaatoriga

Hea võimalus tekitada säästupuhver

Rahaasjade Teabekeskuse mulluse uuringu järgi peab 86% eestimaalastest raha kogumist või säästmist tähtsaks. Samas on läbi aastate olnud muretrendiks see, et ligi veerandil leibkondadest ei ole sääste üldse. Säästude puudumise tõttu on leibkonnad haavatavad ja ootamatused võivad pere-eelarve kergesti miinusesse viia. Uue seadusemuudatusega saavad aga paljud pered järgmisest aastast alates rohkem palka. See on hea võimalus hakata rohkem panustama ka pikaajalistesse rahakogumise eesmärkidesse. Näiteks tekitada perele ootamatustega toimetulekuks säästupuhver, mis sisaldab 3–6 kuu kulutuste summat.

Alusta eelarvest

Selleks, et suurem palgasumma „ära ei sulaks“, on mõistlik koostada eelarve. Sageli on aga meie elutempo nii kiire, et jõuame ära maksta vaid jooksvad arved. Nii tekib paraku olukord, kus me ei süvene, kuhu meie raha igapäevaselt tegelikult kulub. Selge pilt väljaminekutest võimaldab aga nii lühi- kui ka pikaajaliselt oma kulutusi planeerida ja vältida rahaliselt keerulist olukorda. Seega tuleks moodustada oma rahaasjadest tervikpilt ehk koostada eelarve. Selle kirjapanekuks kasuta näiteks Exceli tabelit, tarbijaveebis olevat eelarve blanketti, erinevaid äppe või tavalist pliiatsit ja paberit.