Peaminister vastas arupärimisele piirikaubanduse mõju kohta

Peaminister Jüri Ratas vastas Riigikogu liikmete Maris Lauri, Urve Tiiduse, Arto Aasa, Aivar Sõerdi, Meelis Mälbergi, Yoko Alenderi, Heidy Purga, Madis Millingu, Kalle Laaneti, Urmas Kruuse, Igor Gräzini, Anne Sullingu, Johannes Kerdi, Laine Randjärve, Peep Aru, Ants Laaneotsa, Liina Kersna, Jüri Jaansoni, Keit Pentus-Rosimannuse, Terje Trei ja Aivar Surva 22. augustil esitatud arupärimisele valitsuse tahtmatuse kohta tegeleda piirikaubandusega.

Arupärijad viitasid asjaolule, et selle aasta maksulaekumised on planeerituga võrreldes oluliselt kehvemad ja laekumised riigieelarvesse jäävad kavandatust väiksemaks. Arupärijad soovisid teada, kui suur on Eesti maksutulu kaotus seoses kasvanud aktsiiside ja piirikaubandusega.

Ratase sõnul on olnud pigem tavapärane, et alkoholiaktsiisi määrad on Eestis kõrgemad kui Lätis. „Hetkel on õlleaktsiis Eestis 149 protsenti kõrgem Läti aktsiisist, kuid rõhutan, et õlleaktsiis on läbi aastate olnud Eestis kõrgem kui Lätis,“ ütles Ratas. Ta lisas, et kange alkoholi aktsiis Eestis on 50 protsenti kõrgem Läti aktsiisist. Ratas selgitas, et valitsus on 26. septembri istungil ühehäälselt vastu võtnud ning Riigikogus algatanud alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse ning teiste seaduste muutmise seaduse, millega jäetakse ära 2019. ja 2020. aastaks planeeritud alkoholiaktsiisimäärade tõus. Muudatuste jõustumisel väheneb 2020. aastal aktsiisimäärade erinevus 109 protsendile, kusjuures kange alkoholi aktsiisierinevus võib väheneda 24 protsendile, kui Läti tõstab plaanipäraselt ja Eesti ei tõsta kange alkoholi aktsiisi kahel järgneval aastal.

Ratas märkis, et piirikaubanduse tõttu saamata jäänud maksulaekumise arvestus on teoreetiline ning lähtub eeldusest, et aktsiisikaup, mis osteti mujalt, oleks sellisel juhul ostetud Eestist. Samas on Lätist ostetud kogused suured just eelkõige madala hinna tõttu ning need kogused oleksid väiksemad kõrgema hinna korral. Alkoholi puhul hõlmab piirikaubandus lõuna- ja põhjapiiril toimuvat. Lõunapiiril toimuv piirikaubandus on kasvanud ning põhjapiiril väheneb, seega Eesti maksutulu kahaneb mõlemal piiril toimuva tõttu. Põhja piirikaubanduse moodustavad peamiselt soomlaste ostud, mis on kahanenud käesoleval aastal umbes 23 protsenti võrreldes eelmise aastaga. Läti piirikaubandus moodustab 24,7 protsenti Eestis legaalselt müüdud liitritest koos eestlaste ostudega. Ratase hinnangul sisaldab Läti piirimüük ka soomlaste oste ja tõenäoliselt suur osa põhjapiirilt vähenenud ostudest on tehtud Lätis. „Läti piirimüügi koguseid aluseks võttes hindame käesoleva aasta piirikaubandusest tulenevat saamata aktsiisi ca 66 miljonile eurole, koos käibemaksuga 89 miljonit eurot,“ ütles Ratas.

Tubakatoodete hinna erinevus Lätiga ei ole suur, mistõttu on piirikaubanduse maht üsna tagasihoidlik. „Käesoleval aastal hindame tubaka piirikaubandusest tulenevat saamata aktsiisi 5,4 miljonile eurole, mis koos käibemaksuga on 6,8 miljonit,“ ütles Ratas. „Hüppeline piirikaubanduse kasv kütusesektoris toimus alates 2016. aastast. Kütuse tankimine Leedust, Lätist suurenes oluliselt ning selle tulemusena jääb riigile 2018. aastal saamata aktsiisitulu summas 33,3 miljonit,“ selgitas peaminister.

Ratas nentis, et ambitsioon ja ootused osutusid liiga kõrgeks. Ta  tunnistas, et aktsiisimäärade võimaliku tõusu analüüs ja selle alusel tehtud prognoos ei olnud täielik. Selle tulemusena näeme, et reaalsed mõjud on turusituatsioonis olnud natukene teistsugused. „Valitsuskoalitsioon on tühistanud varasemalt seadustatud alkoholiaktsiisi tõusud. Rahandusministeerium on korrigeerinud ka eelarvelaekumiste prognoose ja teadupärast vähendas valitsus ka selle aasta alguses kavandatud kange alkoholi ja õlleaktsiisimäära tõusu poole võrra,“ ütles peaminister.

Riigikogu istungite videosalvestisi saab vaadata https://www.youtube.com/channel/UCS1xJUQbauo60LJCEbiiJvg/videos

(NB! Salvestis jõuab veebi viivitusega)