Esmakordselt koostati Eesti ja Läti jaoks lämmastikubilanss ning hinnati olulisemad lämmastikuvood, allikad ja liikumisteed, sh Läänemerre jõudva lämmastiku kogused ja päritolu.

Suurimad pinna- ja rannikuvette jõudvad lämmastikuvood pärinevad põllumajandusest, loodusmaastikelt, atmosfäärist ja reoveekäitlusest. Projekti eesmärk, mille nimel Eesti ja Läti teadlased koostööd teevad, on Liivi lahte jõudva ja veekvaliteedi halvenemist põhjustava lämmastiku koguse vähendamine.

Liigne toitainete, eelkõige lämmastiku ja fosfori, koormus soodustab pinnaveekogude ja Läänemere veekvaliteedi halvenemist. Lämmastikuühendid suurendavad keskkonna hapestumist, mõjutavad osooni sisaldust atmosfääris ning looduslike ökosüsteemide tootlikkust ja bioloogilist mitmekesisust. Ka panustavad lämmastiku heitmed (N2O) kliimamuutusesse.