Riigikogu võttis vastu automaksu seaduse

Riigikogu võttis esmaspäeval vastu automaksu seaduse. 

Valitsuse algatatud mootorsõidukimaksu seaduse eelnõu poolt oli 54 saadikut ja vastu 28. 

Seadusega kehtestatav mootorsõidukimaks hakkab koosnema osast, mida tasub sõidukiomanik igal aastal liiklusregistris registreeritud sõidukitelt, ning teiseks tuleb sõiduautode ja kaubikute liiklusregistris registreerimisel maksta mootorsõiduki registreerimistasu. Mootorsõidukimaksu eesmärk on suunata inimesi tegema uue sõiduki soetamisel keskkonnasäästlikuma valiku ning toetada vanade autode lõpuni kasutamist.

President Alar Karis jättis seaduse 25. juunil välja kuulutamata, leides, et selle sätted rikuvad võrdse kohtlemise põhimõtet. Karis märkis, et kuigi seaduse järgi ei maksustata mootorsõidukimaksuga füüsilisele isikule kuuluvat mootorsõidukit, mis on spetsiaalselt ümber ehitatud või kohandatud puuetega inimeste transpordiks või puuetega inimestele kasutamiseks, ning samuti ei pea niisuguse sõiduki eest tasuma registreerimistasu, ei laiene kumbki vabastus inimesele, kelle liikumispuue on sellist laadi, et ta ei vaja sõiduki ümber ehitamist või kohandamist. President pidas vajalikuks seadust riigikogus uuesti arutada ning viia see põhiseadusega kooskõlla.

Riigikogu rahanduskomisjon tegigi mootorsõidukimaksuseaduse eelnõusse muudatused, mille järgi puuetega inimeste jaoks ümber ehitatud või kohandatud sõidukitele varemalt plaanitud maksuvabastuste asemel sätestatakse puuetega inimestele mõeldud toetusmeetmed.

Puuetega inimeste sotsiaaltoetust makstakse eelnõu järgi igal kuul keskmise, raske või sügava puudega inimesele puudest tingitud lisakulude osaliseks hüvitamiseks. Muudatusettepaneku kohaselt suurendatakse raske ja sügava puudega laste ja tööealiste toetusi ning ühtlustatakse raske ja sügava puudega tööealise toetus kindlale summale. Sellega tagatakse puuetega inimestele oluline lisatoetus igakuises eelarves. Ühtlasi ümardatakse ülespoole keskmise puudega lapse ja tööealise puudetoetus ning vanaduspensioniealiste puudetoetused. Muudatus mõjutab kõiki raske ja sügava puudega lapsi ja tööealisi inimesi.

Seadusemuudatusega on plaanis suurendada raske ja sügava puudega laste toetusi vastavalt 180 eurole ja 270 eurole, mis toob puudega laste peredele igakuise lisatoetuse 18,91 eurot ja 28,36 eurot. Lisaks tõstetakse sügava puudega tööealiste toetust 100 euroni, mis tagab neile 46,3–56,53 lisaeurot kuus. Raske puudega tööealiste toetus ühtlustatakse 50 eurole, võimaldades neile lisatoetust 0,91–15,22 eurot kuus.

Samuti on plaanis järgmisel aastal maksta ühekordset puudetoetust raske ja sügava puudega lastele ja tööealistele, et kompenseerida mootorsõidukimaksuga lisanduvaid kulusid enne puudetoetuste tõusu seaduse jõustumist.