Parempoolsed: Jürgen Ligi tunnistas julgeolekumaksu pettuseks

FOTO: Aigar Nagel

Parempoolsete hinnangul tunnistas rahandusminister Jürgen Ligi kolmapäeval riigikogu ees eelarvet kaitstes, et julgeolekumaks on pettus, millele on õilsakõlaline nimi külge poogitud ainult ühiskonnas laiema toetuse saamiseks.

“Eelarveauk on ka kuludega katmata tervishoiukulu, eks ole, selle lappimine ei ole ebamoraalne. Siin on piiritletud üks osa eelarvest, ja ütleme, laiema toetuse saamiseks siis räägitakse julgeolekumaksu nime all sellest lisanduvast maksust,” ütles Ligi kolmapäeval riigikogu liikmete küsimustele vastates.

“Parempoolsed on rääkinud, et julgeolekumaksuks nimetatud maksutõusude paketist liigub reaalselt riigikaitsesse 27 protsenti, lõviosa uute koormistega kogutavast läheb hoopis mujale, eelarveaukude lappimiseks,” lausus Parempoolsete juhatuse liige Andrus Kaarelson.

Parempoolsed tõid välja, et riigieelarve strateegiast nähtub, et Eesti kaitse-eelarve suureneb nelja aasta jooksul 659 miljoni euro võrra, sotsiaalministeeriumi haldusala eelarve aga 3,6 miljardi euro võrra. "Need numbrid lähevad kokku ka Jürgen Ligi väljaöelduga, et julgeolekumaksust räägitakse ainult laiema toetuse saamiseks, maksutõusude sisuline eesmärk on hoopis mujal," leiavad Parempoolsed.

“Eesti vabaduse vaatest määrava tähtsusega küsimustes valetamine on erakordselt vastutustundetu,” rõhutas Kaarelson. Kui valitsus kogub julgeolekumaksu sildi all raha, kuid ei tugevda sellega riigikaitset, riskime tema sõnul kodanike pettumisega ja oma riigist võõrandumisega.

“Ligi jutt näitab selgesti, et maksutõusude põhjus ei ole meie piiride taga peetav sõda, vaid hoopis nn Kolme sotsi koalitsiooni kuluralli, sealhulgas näiteks Reformierakonna suurima valimislubaduse, maksuküüru kaotamise rahastamine,” lisas Kaarelson.

Jürgen Ligi jutt selgitab Parempoolsete arvates ka, miks kavatseb tänane valitsus Eesti riigikaitsele olulisest 1,6 miljardi suurusest laskemoona hankest täita ainult poole, jättes ülejäänud summa järgmise valitsuse leida. “Julgeolekumaksust kogutav raha, mis ei lähe järgneval neljal aastal kaitseministeeriumi eelarve kasvuks, tuleks otsekohe paigutada riigi reservfondi, et järgmine valitsus saaks tasuda ka moona eest, mis saabub aastatel 2029-2031,” ütles Kaarelson.

Kuni riigieelarve strateegia sellist plaani ei sisalda, tuleb tema sõnul leppida, et julgeolekumaksu raha läheb igapäevakulude katteks nagu ka eelmiste maksutõusudega kogutud summad.