Politsei manitseb pimedal ajal nii jalakäijaid, jalgrattureid kui autojuhte tähelepanelikkusele ning tuletab meelde, et jalakäijad peavad ka linnas kandma helkurit.
"Paraku näitab iga-aastane statistika seda, et sügisel ning pimedal ajal satub rohkem liiklusõnnetustesse kergliiklejaid, eeskätt jalakäijaid," ütles politsei- ja piirivalveameti politseimajor Veiko Kommussaar BNS-ile. "Siinkohal on saanud saatuslikuks üheltpoolt tähelepanematus, mis on seotud heitliku ilma ning sellest tuleneva halva nähtavusega, samuti asjaolu, et üks osapooltest või mõningal juhul ka mõlemad, ei ole pidanud kinni liikluseeskirjadest. Iga liikleja ohutuse tagab tema enda käitumine, samuti vastaspoole arvestav ning hooliv liiklemine," lisas Kommussaar.
Pimedal ajal tuleb jalakäijatel Kommussaare sõnul teha kõik endast sõltuv, et end autojuhtidele märgatavaks teha. "Meeles tuleks pidada, et helkurit tuleb kasutada ka linnatänaval, sest kaugeltki kõik asulateed ega tänavad pole piisavalt valgustatud ning sajuse ja uduse ilmaga halveneb nähtavus veelgi ja sellisel juhul on helkuri kasutamine linnatingimustes väga oluline," ütles Kommussaar. "Kindlasti ei ole helkur siiski mingi imevits, mille abil saame õnnetusi ära hoida. Turvatunde kaitsmisel on oluline kõikide liiklejate omavaheline koostöö ning liikluseeskirjadest kinnipidamine," lisas ta.
Väga suur vastutus jalakäijate ohutuses on Kommussaare sõnul kindlasti ka autojuhtidel, kes peavad arvestama, et jalakäija on nõrgem pool ning veenduma enne ülekäigurajale jõudmist selles, et jalakäija on teda märganud ning andma teed. "Sajune ning muutlik ilm muudab ka meie teed libedamaks, mistõttu tuleb juba praegu enne suurema külma saabumist hakata harjutama talviste sõiduvõtetega – hoida suuremat pikivahet, hoiduda järskudest ja hoogsatest manöövritest ning valida teeoludele vastav sõidukiirus. Kui iga liikluses osaleja peab kinni kokkulepitud reeglitest ning arvestab kaasteelisega, väheneb oluliselt risk sattuda liiklusohtlikesse olukordadesse," sõnas Kommussaar.
Tänavu üle 200 viga saanud jalakäijatest ligi pool sattus liiklusõnnetuse pimedal ajal. Igal teisel, kes avarii tagajärjel kannatada sai, puudus helkur või mõni muu valgusallikas, millega enda autojuhile võimalikult nähtavaks teha. Ainuüksi oktoobris hukkunud viiest jalakäijat vähemalt kaks ei kasutanud helkurit.
Suurem osa jalakäijatega õnnetusi on olnud asulas, kaks kolmandikku kõigist jalakäija osalusega õnnetusi on juhtunud Tallinnas. Mullu hukkus Eestis 23 jalakäijat, neist 10 Tallinnas.
Ainuüksi sel nädalal on juhtunud Eestis neli liiklusõnnetust, kus pimedal ajal teed ületanud jalakäija on jäänud auto alla. Kõik neli õnnetust juhtusid Tallinnas, neist kolm esmaspäeval ja üks teisipäeval.