Naiste osalemine ajateenistuses peab jääma vabatahtlikuks

Riigikogu riigikaitsekomisjon arutas esmaspäeval avalikul istungil naiste osalemist riigikaitses, arutelu tulemusel leiti konsensuslikult, et Eestis tuleks naiste osalemist ajateenistuses soosida, kuid selle kohustuslikuks muutmist ei ole vaja.

„Naiste suurem osalemine riigikaitses on aja märk ja positiivne areng. Eestis napib inimesi, sooline mitmekesisus tuleb kollektiividele kasuks ning teatud hulk naisi kaitseväes muudab nende osalemise harjumuspäraseks, mitte tarbetult tähelepanuväärseks. Siiski peaks naiste osalemine kasvama loomupäraselt, mitte eriliselt forsseerides, ning jääma vabatahtlikuks,“ ütles riigikogu riigikaitsekomisjoni esimees Jürgen Ligi riigikogu pressiesindaja teatel.

Riigikaitsekomisjoni liige Marianne Mikko leiab, et vaja oleks jõustada neid naisi, kes soovivad kindraliks saada. „Meil on eestlannast USA kindral Tiiu Kera. Mina arvan, et aeg oleks meie kaitseväe operatiivsuse ja konkurentsivõime tõstmiseks lähiajal  jõuda ka Eestis naiskindralini. Kõige optimistlikum rehkendus näitab, et enne kuut aastat paraku seda ei saa juhtuda.“

Mikko lisas, et Norra moodi kohustuslik sooneutraalne ajateenistus Eestis ei tule homme veel kõne alla, ehkki aruteluteemana on see kõneks olnud juba mitmeid kuid. „Lähiaastatel peaks vabatahtlikult teenivate naiste hulk küündima 200-300ni ehk siis jõudma 10 protsendini. Samas naistest tegevväelaste hulk võiks kahekordistuda ehk 11 protsendilt kasvada 20 protsendile. Euroopa julgeolekuolukord lausa kohustab meie Kaitseväge olema väga tubli. See omakorda tähendab, et kaitsejõududesse peaksid kuuluma andekad mehed ja naised võrdselt. Kõik soovijad on kaasatud, kedagi pole kõrvale jäetud,“ ütles Mikko.

Praegu on naisajateenijaid Tapal ja Võrus kokku 19. Aprillis riigikaitsekomisjonile tehtud ülevaates ütles kaitseväe peainspektor kolonel Viljar Schiff, et ajateenistuses naised polnud ühtegi kaebust esitanud ja probleeme pole esinenud.

„Me oleme rahul oma riigikaitse mudeliga ja me peaksime seda rohkem propageerima. Me võime näiteks viia kaitseliitlaste arvu 30000 või isegi 40000ni, me leiame neile kergerelvastuse. Mis puudutab naisi, siis täna on neil kõik võimalused olemas riigikaitses kaasa lüüa, ja seadusandlikult midagi muuta pole vaja,“ ütles riigikaitsekomisjoni liige Aivar Riisalu.

Arutelul jäi kõlama, et kaitseväel oleks keeruline tagada kvaliteetset väljaõpet, kui ajateenistusse tuleks lisaks samale arvule meestele võtta veel teist sama palju naisi. Küll aga on naiste vabatahtlik ajateenistus soositud, ehkki seda saaks ühiskonnas rohkem esile tõsta ja naiste arvu seeläbi ka suurendada.

Temaatilise ettekandega esinesid Norra suursaadik Eestis Dagfinn Sørli , Kaitseväe Ühendatud Õppeasutuste ülem kolonel Martin Herem ning 20-aastase kaitseväe kogemusega endine pressijaoskonna ülem kaptenmajor Ingrid Mühling, kes on praegu strateegiline konsultant erasektoris; samuti välisministeeriumi poliitikaosakonna esindajad.

Eesti kodanikest naistel on vabatahtlikult võimalik läbida 8-11-kuuline ajateenistus ja seejärel on neil võimalus teha karjääri tegevteenistuses allohvitseri või ohvitserina. Vabatahtliku ajateenistuse võimaluse naistele seadustas riigikogu mullu 1. aprillist kaitseväeteenistuse seaduses.