Perearstide hinnangul soosib riik tervisekeskuste rajamisel haiglaid

Perearstide seltsi juhi ja Järveotsa perearstikeskuse juhataja Diana Ingeraineni hinnangul soosib sotsiaalministeerium tervisekeskuste rajamiseks mõeldud euroliidu toetusi jagades haiglaid, mis ei pruugi aga tähendada patsientidele parimat esmatasandi arstiabi kättesaadavust, kirjutab Postimees.

Nimelt peaks aastaks 2023 Eestis kerkima vähemalt 35 esmatasandi arstiabi tervisekeskust, kus patsiente võtavad vastu perearstid, ämmaemandad, füsioterapeudid ja koduõed. See tähendab nii uute keskuste ehitamist kui ka praeguste renoveerimist.

Euroopa Regionaalarengu Fondi rahast on projekti tarbeks ette nähtud 85,6 miljoni euro ulatuses investeeringuid ning seejuures peab iga taotleja - olgu selleks siis kohalik omavalitsus, haigla või perearstid - arvestama vähemalt 25-protsendilise omafinantseeringuga.

Ingeraineni sõnul tähendab see, et euroliidu toetuse taotlemiseks on juba alguses vaja väga palju raha. "Selleks et taotlust esitada, peab olema kinnisvara, täpne projekt, teostatavuse ja tasuvuse analüüs, arengukava," selgitas tohter, lisades, et seepärast on haiglatel suur eelis - neil on olemas nii kinnisvara kui ka paremad organisatsioonilised võimed.

Haiglate liidu juhi ja Pärnu haigla juhatuse esimehe Urmas Sule arvates ei tohiks aga tonti näha. Ta märkis, et Euroopa Liidu raha puhul tahetakse olla kindlad, et see toob kasu kogu kogukonnale ja et raha kasutaja on lisaks hea tahte olemasolule võimeline seda ka administreerima. "Omavahel öeldes on see päris tõsine väljakutse," lisas Sule.

Sotsiaalministeeriumi tervishoiuosakonna juhataja Heli Paluste sõnul eelistatakse projekte, mis aitavad saavutada 2020. aastani kehtiva Eesti rahvastiku tervise arengukava eesmärke ja soodustavad koostööd tervishoiu- ja sotsiaalhoolekandeteenuste pakkumisel.

Et muu hulgas hinnatakse ka taotleja suutlikkust, kvalifikatsiooni ja kogemusi projektide elluviimisel, võib haiglatel sellest lähtudes olla tõepoolest mõningane eelis, möönas Paluste. Samas ei saa tema sõnul kuidagi väita, et see piiraks perearstide õigusi.

Ingerainen arvas aga, et kui siiani oli selge, et kõigepealt vaadatakse, kuhu on tervisekeskust vaja, ning seejärel koostatakse esmatasandi arengukava, siis nüüd eelistab ministeerium partneritena haiglaid.

Ta viitas Ivi Normeti antud intervjuule ajakirjas Eesti Arst, kus sotsiaalministeeriumi terviseala asekantsler ütles selgelt välja, et eesmärk on tervishoiu eri tasandeid senisest enam siduda ning et kui varem Euroopa Liidu toetusi saanud Tartu Ülikooli kliinikum, Põhja-Eesti regionaalhaigla, Ida-Viru keskhaigla, Pärnu haigla ja hooldusravihaiglad tervisekeskuste loomise vastu huvi tunnevad, võiksid nad saada konkursil kaks-kolm punkti juurde.

"Mis meid tõesti õnnetuks teeb, on see, et ministeerium on siin kohati näinud ainult haiglaid, kes on suutelised projekti läbi viima. Mitte sealhulgas vaadanud, mida tuleks perearstidega teha või juurde teha, et nemad oleks suutlikud," märkis Ingerainen, lisades, et väga paljud praegused perearstikeskused vajaksid ajakohastamist.

Paluste hinnangul võiks aga haiglate ja perearstide koostööl olla tervisekeskuste väljaehitamisel potentsiaali just seetõttu, et haiglatel on rohkem kogemusi investeerimisel taristusse, millele viitas ka Sule. "Haigla sisuline huvi võiks tuleneda võimalusest pakkuda tervisekeskustes ka piiratud valikut ambulatoorseid eriarstiabiteenuseid, sealhulgas diagnostikateenuseid. Perearstidega kokkuleppeid saavutamata ei ole aga haiglatel mõtet ega ka võimalust tervisekeskusi arendada," lisas Paluste.

Ingeraineni sõnul on haiglate soosimine vastuolus euroliidu toetustele seatud eesmärgiga, mille järgi on toetused ette nähtud perearstiabi tugevdamiseks. "Euroopa Liidu toetus ei ole mõeldud haiglavõrgu parandamiseks või betooni investeerimiseks, vaid selleks, et tugevdada perearstiabi üle Eesti, nii et see oleks vajaduspõhisem ja inimesele lähemal," ütles ta.

Samuti tundis ta muret, et juhul kui tervisekeskuste loomine jääb haiglate peale, ei pruugi nad näiteks asukoha valikul lähtuda patsientide tegelikest vajadustest, ent Urmas Sule hinnangul on just väiksemate linnade puhul ainuvõimalik planeerida tervisekeskust koos haiglaga.

"Tervishoiusüsteemi ei saa käsitleda niimoodi, et on eriarstiabi- ja perearstisüsteem ja siis on eraldi veel kiirabiühendus. Tegelikult on tervishoiusüsteem abi vajava inimese jaoks üks terviklik süsteem ja mina näen, et tervisekeskusi on väga mõistlik planeerida koos haiglaga. Mida väiksem koht, seda suurem on mõte," rääkis Sule.

Ta tõi näiteks Hiiumaa, kus ei oleks mõtet hakata planeerima Hiiumaa haiglat Kärdlasse ja sellele lisaks eraldi tervisekeskust. "Juba majanduslikus mõttes on see sügav absurd," tõdes ta. "Võrus on sama suur väljakutse. Tuleb hakata mõtlema, kuhu planeerida tervisekeskus. Haigla on seal väljaspool linna."

Sule selgitas, et nii Võru, Valga kui ka näiteks Põlva puhul tuleb mõelda, milline on tervishoiutaristu 25 aasta perspektiivis, viidates eriarstiabi vähendamisele neis piirkondades. "Sest mida väiksem on koht, seda suurem on tõenäosus, et seal arstide arv lähiaastatel ei kasva, vaid pigem kahaneb, ja see tervishoiuhoonestu peab olema planeeritud tulevikuvõimaluste tarvis," selgitas Sule. Samas märkis ta, et teistes kohtades ei peaks haigla ja tervisekeskus olema ühes hoones, vaid pigem ikka eraldi.

Ingerainen tõdes, et ei näe haiglas partnerina iseenesest midagi halba, kui tervisekeskust planeerides lähtutakse eelkõige patsientide vajadustest ja keskuse jätkusuutlikkusest. "Kui see kõik on tagatud, siis miks mitte olla partner haiglale, kes suudab selle projekti ära teha. Saab teha eellepingud, mida haigla mulle tagab ja mis on minu kohustused sellel pinnal. Aga praegu ei ole haiglad nii väga otsinudki kontakti perearstidega - neil justkui oleks teadmine, et see raha tulebki neile," rääkis ta.

Paluste sõnul tugineb ministeerium tervisekeskuste asukohtade küsimuses Tartu Ülikooli sotsiaalteaduslike rakendusuuringute keskuse RAKE käimasoleva uuringu vahearuandele. "Uuringus eristatakse vajaduspõhiselt kuni 55 võimalikku esmatasandi tervisekeskuse teeninduspiirkonda. Praegu korraldavad sotsiaalministeeriumi ametnikud koostöös RAKE esindajatega kokkusaamisi huvitatud osalistega - kohalike omavalitsuste, perearstide, tervishoiuteenuste pakkujatega - maakondades kohapeal, et tutvustada tervisekeskuste geograafilise planeerimise uuringut ning ka toetuse taotlemise põhitingimusi."

Kuhu tervisekeskused lõpuks rajatakse, tuleb osalistel Paluste sõnul kokku leppida enne projektile toetuse küsimist.

Ingerainen näeb ohtu ka selles, et tervisekeskuste koondumine haiglate ümber võib tähendada suuremate keskuste eelistamist, samas kui nii Eesti kui ka välismaa perearstikeskuste kogemused näitavad, et kvaliteetsemat teenust pakuvad patsientidele pigem väiksemad üksused. Ministeerium peab raha otstarbeka kasutamise seisukohast suuremaid tervisekeskusi aga mõistlikumaks. Paluste sõnul ei halvenda see kuidagi ka arstiabi kättesaadavust.

"Pigem on neil võimekust tagada teenuste kättesaadavus suuremale piirkonnale ning seda vajadusel ka filiaalides, kus tervisekeskuse spetsialistid võivad käia vajaliku sagedusega ka kohapeal. Perspektiivselt mõeldes on meil tulevikus sellistesse nüüdisaegsetesse toetava meeskonnaga keskustesse lootust leida ka noori spetsialiste," selgitas ministeeriumi tervishoiuosakonna juhataja. "Mõistame küll perearstide soove ja hirme, kuid suurt pilti silmas pidades tuleks meil pigem loota, et haiglad ja ka kohalikud omavalitsused võtavad selle suure vastutuse ning me suudame võetud eesmärgi saavutada," lisas Paluste.