Päästeamet keskendus Arvamusfestivalil koduohutusele ja kriisideks valmisolekule

Tänavusel Arvamusfestivalil korraldas Päästeamet kaks arutelu, mis mõlemad keskendusid inimese turvalisusele tema enda kodus. Päästeameti hiljuti tellitud uuringust selgus, et kuigi viiendik eestimaalastest on viimase kolme aasta jooksul hädaolukorda kogenud, siis 59% elanikkonnast ei ole teinud midagi, et ennetada või leevendada võimalike hädaolukordade kahjusid.

Esimeses arutelus „Kus elab sinu laps – kas kindluses või surmalõksus?“ võeti koduohutuse mõiste tükkideks lahti - kuidas enda kodu ohutuks muuta ning kes vastutab kodu turvalisuse eest. Arutelus järeldati,  et inimeste tõekspidamised turvalisusest on läbi aegade oluliselt muutunud, tänapäeval tuleb koduohutusse panusta aina rohkem ning järeleandmisi teha ei tohi. Üksmeelselt oldi arvamusel, et info omamine ja seeläbi ohtude selgitamine oma lastele on ainus võimalus luua neile turvaline keskkond.

Riigikogu liige ja ema Heidy Purga sõnul on paljud meist traditsioonides kinni. „Samas tuleb tunnistada, et traditsioonid ja tõekspidamised on teisenenud. Alateadlikult mõtleme vaid klassikalistele ohtudele unustades, et tänapäeva ohud on teistsugused. Ohud on muutunud märkamatuks, me ei pane neid enam tähele ega võta psühholoogiliselt omaks,“ sõnas Purga ning lisas, et koduohutusele mõeldes, tuleb mõelda palju laiemalt kui lahtised elektrijuhtmed. Purga tõdes, et tema jaoks käib koduohutusele mõtlemine emadusega kaasas.  „Kodanikuna mõtlen last kasvatades, et kui panustame lastetubadesse, siis panustame ühiskonda. See on minu jaoks suur väljakutse“.  
  

Kuigi näitleja Tõnis Niinemets ei jõudnud Arvamusfestivalile terviserikke tõttu, avaldas ta siiski oma arvamust koduohutuse teemal. Niinemets, kes juba väikesest peale tahtis saada tuletõrjujaks tunnistas, et suitsuandurid, päästevestid, tulekustutid, tuletekid ja turvavööd on väga olulised elu lahutamatud osad. „Olles suhteliselt noor lapsevanem, saan alles nüüd aru, kui hapras elukeskkonnas me viibime ja kui vajalik on oma perele tagada kodu, mis sisestaks neile turvatunnet ja rahulikku und. Kui vanasti teadsid lapsed ainult seda, et tikkudega ei mängita, siis tänasel päeval on ohtude arv niivõrd palju kasvanud, et ma lapsevanemana tunnen, et pean enne ennast spetsiaalselt koolitama. Ainult siis suudan oma lapsi kaitsta ja neile tõelist turvalisust pakkuda.“ Niinemets tõi ka näite elust enesest. „Paljud elavad näiliselt turvalises Kalamajas. Sealsed vastrenoveeritud majad on õdusad, soojad ja kõik tunnevad kõiki. Aga paraku pole me midagi uurinud, mis täpselt toimub maja elektrisüsteemiga ja kuidas on lood kehva soojustusega, mis talveperioodil võib vabalt lõppeda ülekütmisega ja potentsiaalse tulekahjuga.“

Festivali teisel päeval keskenduti meid kummitavatele hädaolukordadele ning räägiti sellest, kuidas end nendeks ette valmistada ning mida meil õigupoolest ellujäämiseks üldse vaja on.

Ellujäämiskoolitaja ja MTÜ Estlander esindaja Erki Vaikre sõnas arvamusfestivalil, et Eesti inimese toimetulekuvõime tavapäratu olukorraga on viimase 20 aasta jooksul oluliselt langenud. „Me ei ole võimelised raamist välja toimima ja eeldame, et hädaolukorras tuleb keegi meile appi,“ rääkis Vaikre. Tema sõnul ei jõua kriisiolukorras riik meile appi niipea ning valmisolek kriisiks peab olema esmalt meie enda sees. Enda teadlikkuse tõstmine ja võimalikuks hädaolukorraks ettevalmistamine kasvõi varude näol on juba suur samm kriisiolukorraga toimetulekuks.