Sester: plaanitud hambaravihüvitist haigekassa rahapuudus ei ohusta

Rahandusminister Sven Sesteri sõnul peaks haigekassa tänavu hakkama saama praegu eraldatud vahenditega, ent näiteks kavandatud hambaravihüvitist rahapuudus tema sõnul ei ohusta, kuna osaline kate on sellele juba olemas.

Vastuseks BNS-i küsimusele, et kas olemasolevate vahenditega väljatulemine võib tähendada ravimahu vähendamist, vastas Sester, et selleks peab juhatus järgmiseks esitama võimalikud kokkuhoiukohad.

"Ma palusin ka haigekassa juhatusel järgmiseks koosolekuks ette valmistada võimalikud positsioonid, mida on võimalik laule tuua, selleks et hoida süsteem tasakaalus," ütles ta.

"Alati on [tulude suurendamiseks] võimalik ka luua uusi makse, tõsta olemasolevate maksude maksumäärasid, aga ma pigem oleksin väga skeptiline," sõnas ta. "Pigem ma näeksin täna kindlasti seda, et olemasoleva raha, eriti teades seda, et seda raha iga aasta saab meil olema rohkem ja nii lähimad aastad järjest, selle olemasoleva rahaga peaksime välja tulema," rääkis minister.

See tähendab Sesteri sõnul ka seda, et erinevad osapooled, ka arstid, kes sellel turul tegutsevad, peavad aru saama, et süsteem on tervik ja süsteemis on raha, iga aasta tuleb raha juurde, selle rahaga tuleb ära opereerida.

Kulude kokkuhoiuks haigekassa eelarves näes Sester kahte aspekti, üks on nii-öelda poliitkute tase ja teine haigekassa juhtkonna tase. "Eraldi teema on poliitikute omavaheline läbirääkimine sellel teemal, et milliseid reaalselt suuri muudatusi tervishoiusüsteemis esile kutsuda. Kas selleks on võimalik suurem erameditsiini kaasamine, kas see on võimalikud tervisekontod, kas on võimalik Eesti kodaniku suurem õigus kaasa rääkida oma sotsiaalmaksu suunamisel."

"Lisaks sellel lasub olemasoleva seaduse baasil suur vastustus haigekassal kui organil," märkis minister.  "Kui tema teab positsiooni, et kulud ei tohi ületada tulusid, siis sellest lähtuvalt peab ta tooma nõukogule otsustamiseks vastavad ettepanekud."

"Me oleme kindlasti selles olukorras, et meil on selgelt alaplaneeritud niinimetatud avatud positsioonid, mis lähtuvad teatud prognoosidest, mille puhul me siis hiljem saame teada, et milliseks see prognoos osutus. Ja tõesti sellised positisoonid nagu ravimite eelarve, see on selgelt ületäidetud, ajutise töövõime hüvitised, selle eelarve on selgelt üle täidetud," märkis minister, lisades et selle valguses tulekski küsida, et mis on juhtunud, kuidas prognoosid on nii metsa läinud.

Haigekassa eelarvepuudujääk võimalikke uusi teenuseid nagu tuleva aasta suvest kavandatav hambaravihüvitis, Sestri sõnul ohus ei ole. Teatavad kulud on koalitsioonis kokku lepitud ja loomulikult me nüüd vastavalt koalitsiooni kokkulepetele ka käitume, sõnas ta.

Ja kui on vaja leida täiendavaid katteallikaid ühe või teise kokkuleppe saavutamiseks, siis need katteallikad on ka leitud, lisas minister.

Hambaravihüvitise puhul on tema sõnul küsimus, et milliseks kujuneb lõplik hambaraviga kaasnev hüvitis või riigieelarveline kulu. "Mingile osale sellest on juba varasema riigieelarve strateegia raames kate olemas," rääkis ta.

Tervise- ja tööminister Jevgeni Ossinovski sõnul otsustas haigekassa nõukogu reedel toimunud koosolekul säilitada raviteenuste maht järgmise nelja aasta jooksul senisel tasemel ning tegi valitsusele ettepaneku korrigeerida haigekassa finantspositsiooni.

"Haigekassa nõukogu pidas vajalikuks järgnevate aastate raviteenuste kättesaadavuse säilitamise vähemalt senisel tasemel, millest tulenevalt tehti valitsusele ettepanek korrigeerida vastavalt haigekassa finantspositsiooni," ütles haigekassa nõukogu esimees Ossinovski haigekassa pressiteate vahendusel.

Haigekassa tulud kasvasid esimesel poolaastal 7 protsenti 510,9 miljoni euroni. Ravikindlustuse kulud kasvasid 8 protsenti 538,8 miljoni euroni ja haigekassa tegevuskulud on kasvanud kokku 11 protsenti.

Kokku olid haigekassa eelarve kulud esimesel poolaastal 543,8 miljonit ja seega oli eelarve ligi 33 miljoniga miinuses, mis on 14,5 miljonit eurot negatiivsem prognoositust.