Päästjad asuvad oma töös kasutama droone

Pilt on illustratiivne FOTO: Võrumaa Teataja

Novembri lõpust panevad päästjad keerulisemate tulekahjude puhul ja majade tuleohutuse hindamisel käiku kaameraga drooni, mis annab päästetöötajatele olukorrast senisest avarama pildi, kirjutab Pärnu Postimees.

Üks neljast päästeameti ostetud mehitamata õhusõidukist ehk droonist hakkab paiknema Pärnus valves regiooni operatiivkorrapidaja abi auto peal. Lääne päästekeskuses õpetatakse viit inimest drooni päästetöödel kasutama. Esimesed koolitused on juba seljataga.

Päästeameti päästetööde osakonna juhataja Heiki Soodla rääkis Pärnu Postimehele, et droonid antakse päästekeskustele üle novembri teises pooles, kui väljaõpe on lõppenud. Lääne päästekeskuse juht Ivar Kaldasaun selgitust mööda on metsatulekahjul drooni vaja, et teha kindlaks tulekahjust haaratud ala suurus, hinnata tule levimise tõenäosust ja looduslikke takistusi või teha kindlaks veekogud, kust tule kustutamiseks saaks vett võtta. “Lennumasina abil näeme kõrgemale ja kaugemale kui seni,” märkis Kaldasaun.

Väljaspool metsatulekahjude hooaega ei hakka lennumasin siiski jõude seisma. Iga päev saab seda kasutada hoonete tuleohutuse hindamiseks, näiteks kas või korstna seisukorra väljaselgitamiseks, selmet katusele ronida. Tuleohutuse inspektor saab drooni abiga üsna lihtsalt selgeks teha, kas näiteks puidutööstuse tehnosüsteemid, mis muidu jäävad nägemisulatusest välja, on küllalt hästi puhastatud.

“Puidutööstuses saab hinnata ladustamist, puidupunkrite ja ventilatsioonisüsteemide hooldatust ja sedagi, kas katuse tulemüür toimib või on sellel hunnik saepuru, mis muudab kogu müüri mõttetuks,” seletas Kaldasaun.

Päästeameti värvides droon on esialgu tehnilistelt võimalustelt tsiviilkasutuses olevate moodi. Sellega saab õhus pilte ja videot teha, ülesvõtet reaalajas ekraanilt jälgida. Soodla mainis, et koolitustel on juba tekkinud mõtteid, kuidas uut tehnoloogiat veel ära kasutada. “Tahame võimalusi laiendama hakata. Plaanis on infrapunakaameraga filmida, edastada otsepilt internetti, laadida pilt Geoinfo programmi ja seal seda töödelda ja hooneid kolmemõõtmeliselt modelleerida,” loetles ta.

Ostetud droonid jäävad hinnaklassi 1300–1800 eurot. “See on kõige väiksem investeering, millega viia päästevõimekus senisest kõrgemale tasemele,” märkis Soodla.


 


 

LOE VEEL


 


 


 


 

  

 

20 PÄEVA ENIMLOETUD