Inimesed kardavad enim liiklusõnnetuse ohvriks sattumist

Eesti inimesed näevad kõige võimalikuma ohuna endale liiklusõnnetusse sattumist, selgub reedel siseministeeriumis tutvustatud uuringu tulemustest.

Liiklusega seotud ohtusid pidas suureks või märgatavaks 32 protsenti Saar Polli küsitlusele vastanutest ning üldse ei tunnetanud liikluses endale ega oma perele ohtu 12 protsenti vastanutest.

Tulekahju nägi enda ja oma pereliikmete jaoks võimaliku ohuna 27 protsenti, varguse ohvriks sattumist 24 protsenti ja narkokuritegevust 20 protsenti vastanutest.

Samas oli narkokuritegevus ka kõige vastuolulisem valdkond. Siin oli üks suurimaid vastajate osakaalusid inimestest - 36 protsenti -, kes ei tunnetanud narkokuritegevusest endale mitte mingit ohtu. Narkokuritegude ohvriks kardavad langeda eenekõike linnaelanikud ja Ida-Virumaa elanikud.

Kõige vähem peeti enda jaoks ohuks inimkaubandust - seda ei tunnetanud mingi ohuna 65 protsenti inimestest ja salakaubandust - seda ei tunnetanud üldse ohuna 49 protsenti vastanutest. Füüsilist vägivalda avalikus ruumis ei tunnetanud mingi ohuna 37 protsenti vastanutest.

Enim ohustatuna erinevatest olukordadest tunnevad end Ida-Virumaa elanikud, eriti mis puudutab narkokuritegevust, aga ka merereostust, tänava- ja taskuvarguseid, füüsilist vägivalda avalikus ruumis ja salakaubandust.

Kui enamuse maakondade elanikud pidasid suurimaks ohuks liiklusõnnetusse sattumist, siis Lääne-Virumaal kardeti enim tulekahju, Saaremaal vargusi, Võrumaal loodusõnnetusi ja Hiiumaal uppumist.

Siseministeeriumi tellimusel viis avaliku arvamuse uuringu „Eesti elanikud siseturvalisuse vabatahtlikus tegevuses – igaühe panus turvalise elukeskkonna loomisel ja tagamisel“ läbi sotsiaal- ja turu-uuringute firma Saar Poll.

Küsitluses uuriti 1603 vanema kui 14-aastase inimese arvamust, kusjuures igast maakonnast küsitleti vähemalt 80 inimest.

Uuringu läbiviimist rahastati 50 protsendi ulatuses Euroopa Regionaalarengu Fondist ja pooles mahus siseministeeriumi eelarvest.