Eestis on ligi 30 000 noort, kes ei õpi, osale koolitustel ega tööta

Võrumaa Teataja

Eestis on ligi 30 000 noort, kes ei õpi, osale koolitustel ega tööta, kirjutab Eesti Päevaleht.

Statistikaameti andmetel oli 2015. aastal tööturult, õpingutest ja koolitustest eemal hinnanguliselt 29 200 15- kuni 29-aastast noort ehk 12,5 protsenti sellest vanuserühmast. Neist ligi kolmandik olid töötud ja kaks kolmandikku mitteaktiivsed. 2014. aastaga võrreldes on tööturult, õpingutest ja koolitustest eemal olevate noorte arv siiski 4400 võrra vähenenud.

"Minule tundub, et nad on olnud ühiskonnale nähtamatu generatsioon. Nad jäid majandustõusu ja -languse vahele, eneseleidmine on neil kõige olulisem," sõnab Eesti avatud noortekeskuste ühenduse (ANK) tegev- ja tugimeetme Noorte Tugila juht Heidi Paabort.

Lisaks teevad vanemad Paaborti sõnul laste eest väga palju ära. "Kui laps läheb isiklikku ellu, on tal keeruline seda juhtida või eeldab ta ühiskonnalt sama hoolivat suhtumist," märkis Paabort.

Noorte tööpuuduse ennetamiseks on tehtud programm Noorte Tugila, millega on liitunud 137 kohalikku omavalitsust. Programmis on 2000 noort. Tugila leiab noored sotsiaalvõrgustikust, aga ka tänavalt.

"Kui noor tuleb programmi, uurime tausta, miks ta ei ole jõudnud sinna, kuhu on tahtnud jõuda. Suur osa neid noori on madala haridustasemega, sageli on lõpetamata isegi põhiharidus," ütles Paabort.

Paaborti sõnul proovivad tugila töötajad aru saada, mida noor oma eluga teha tahaks. "Küsimus ei ole ainult selles, kas nad tahavad tööle minna või mitte. Küsimus on ka selles, mida töö all silmas peetakse. Vanema põlvkonna jaoks tähendab töö füüsilist rassimist ja varajast ärkamist, mida noored eriti teha ei taha. Noorte jaoks on töö eluviisi osa, et oma kutsumuse kaudu ära elada," sõnas Paabort.

"Statistika näitab, et noor ei oska eesmärke seada ega probleeme lahendada, on sotsiaalselt abitu. Töökoha ukse taha saatmine on sellisel juhul lootusetu. Võib-olla on ta üritanud, aga ta ei saa hommikul kella kaheksaks üleski. Siis ei taha teda ka tööandja," märkisb Paabort. Ka vanemaid tuleb suunata, kuidas nad saaksid noorel iseseisvuda aidata.

Comments  
  +7
Töötavad küll aga kuskil mujal kus ikka inimestele vääriliselt palka makstakse ja laenudega maast madalast ei koormata.Kes vähegi kaela kannab lasku jalga siis on vanaduses pensiongi kopsakas mida nautida. Meie riigi hüved algavad ja lõpevad toompeal, milleks üldse punnitada kui nagunii vaesusesse kärvad.
  +3
Järelikult on Eestis säilinud veel metsatalusid, kus lapsed on pensionisammasteks, lõhuvad puid ja lüpsavad salaja lehmi, mis pole riigi registris
  +5
nii on ja miinimum palk ehk siis ainult närune toidu raha kindlasti ei stimuleeri noort inimest hommikul kell 8 üles tõusma. Noor inimene vajab elu alustamiseks ja pere loomiseks natuke enamat ja kindlasti siin ongi probleemi peamine põhjus..
  +6
vaid eestis :lol:

 


 

LOE VEEL


 


 


 


 

  

 

20 PÄEVA ENIMLOETUD