Eesti inimeste tervena elatud eluiga on viimastel aastatel vähenenud

Riigikantselei ja sotsiaalministeeriumi tellitud ning poliitikauuringute keskuse Praxis läbiviidud analüüsist selgub, et aastatel 2009-2016 vähenes tervelt elatud eluiga Eesti meestel 1,4 ja naistel kolm aastat.

Kui 2009. aastal elasid Eesti naised ilma terviseprobleemideta keskmiselt 59 ja mehed 55 eluaastani, siis praeguseks on näitajad langenud naistel 56 ja meestel 53,6 eluaastani, teatas riigikantselei BNS-ile. Keskmine oodatav eluiga on naistel 82 ja meestel 73 aastat, mis on tõusnud tänu vähenenud suremusele – eluiga ei pikenda mitte niivõrd parem tervis, vaid asjaolu, et paranenud ravimeetodite toel elatakse haigena kauem.

„Tervena elatud eluea lühenemine on kindlasti ohumärk töökäte puuduse käes kannatava ja vananeva elanikkonnaga Eesti jaoks. On oluline, et meie inimesed elaksid tervena võimalikult kaua, et säilitada oma töövõime ja elukvaliteet ning püsida tööturul ka kõrgemas eas,“ tõdes Praxise tervisepoliitika analüütik Laura Aaben. Tõsistele terviseprobleemidele viitab ka asjaolu, et tööturg kaotab igal aastal ligikaudu 14 000 tööealist inimest vanuses 16-59, kellele määratakse esmane püsiv töövõimetus.

Murettekitavaks võib pidada sedagi, et igapäevaelu takistavad tervisehädad hakkavad kimbutama üha nooremaid inimesi ja kõige enam on kasvanud selliste inimeste osakaal nooremate kui 35-aastaste seas. Ühest küljest on see seotud krooniliste haiguste kasvuga nooremates vanusrühmades, teisalt on suurenenud töövõimetuse põhjustajana psüühikahäirete roll, mille tõttu määrati püsiv töövõimetus 2015. aastal 2300 inimesele, kellest enamus on nooremad kui 44-aastased.

Kuigi Eesti rahvastiku tervise areng näitab tõsiseid ohumärke, toob analüüs välja ka valdkonnad, kus on aastatel 2009-2016 aset leidnud positiivsed muutused: vigastussurmad on kolmandiku võrra vähenenud, vähihaigete eluiga on pikenenud, HIV-i levimus olulistes riskirühmades on vähenenud, vähenenud on ka suitsetamine ja alkoholi tarbimine. „Need on väga suured edusammud, mille taga on edukad poliitikad, nagu riiklik HIV strateegia ja alkoholi- ja tubakapoliitika rohelised raamatud, kus seatud konkreetsed eesmärgid on aidanud nende saavutamise poole sihikindlalt tüürida,“ kommenteeris Aaben.

Et tervisenäitajate paranemisele hoog taas sisse saada, peab Praxise analüüs oluliseks tervisepoliitika strateegilise juhtimise parandamist. Kõikehõlmav rahvastiku tervise arengukava koondab küll erinevate valdkondade tegevused siseõhu kvaliteedist ja nakkushaiguste ennetusest kuni vähi sõeluuringute ning puu- ja köögiviljade söömiseni, kuid ei ole täitnud oma esmast rolli üleriigilise tervisepoliitika juhtimise töövahendina.

„Eri tegevussuundade rohkuses kipuvad prioriteedid hägustuma ja seepärast soovitame kõige olulisemates tervisevaldkondades, milleks on südamehaigused, vähk ja vaimne tervis, enam sihistatud lähenemist. Tervisliku eluviisi osas peaks prioriteediks olema ülekaalulisuse ja passiivse eluviisi vähendamine, kuid ka alkoholi-, tubaka- ja narkopoliitika jõulist elluviimist tuleb jätkata,“ sõnas Aaben.

Sotsiaalministeeriumi terviseala asekantsleri Maris Jesse sõnul on väheneva tööealise elanikkonnaga Eestis vaja võimalikult terveid inimesi. „Inimeste tervise ja töövõime säilitamine ei ole ainult sotsiaalministeeriumi või tervise- ja tööministri mure, vaid kõigi riiklike poliitikate kavandamisel tuleb arvestada nende mõju rahvastiku tervisele,“ ütles Jesse.

Riigikantselei ja sotsiaalministeeriumi tellitud ja Praxise analüütikute poolt teostatud Rahvatervise arengukava vahehindamise fookuses olid arengukava tegevused perioodil 2009-2015.