Pooled inimkannatanutega õnnetustest juhtuvad linnades

Möödunud aastal juhtunud inimkannatanutega liiklusõnnetustest leidsid aset linnades ning kolmveerand inimkannatanutega õnnetustest juhtus neljas maakonnas.

Möödunud aastal juhtus kokku 1821 inimkannatanutega liiklusõnnetust, milles hukkus 71 ja sai vigastada 1459 inimest, edastas maanteeamet. "Kuigi 2016. aastal oli liikluses hukkunuid rohkem kui 2015. aastal, jäi tagasilangus siiski prognoositust väiksemaks," sõnas maanteeameti liiklusohutuse osakonna juhataja Erik Ernits möödunud aastat liikluses kokku võttes.

Alates 2012. aastast on kannatanutega liiklusõnnetuste arv lasvanud keskmiselt 1,6 protsenti aastas.

Kuigi linnatänavad moodustavad pisut enam kui kümnendiku Eesti teedevõrgust, selgub statistikast, et kuid linnades juhtus pool kõigist mullu juhtunud aasta inimkannatanutega liiklusõnnetustest. Harju-, Pärnu-, Tartu- ning Ida-Virumaal toimunud õnnetuste tagajärjel said vigastada 75 protsenti kõigist vigastatutest ning hukkus 62 protsenti kõigist hukkunutest.

Mullu registreeriti 103 377 liiklusalast väärtegu, neist ligi 45 000 olid kiiruseületamised. Ligi pooltest kiiruseületamistest leidsid aset linnades. Politsei tabas 2016. aastal ligi 700 joobes juhti vähem kui 2015. aastal. Joobes juhtide süül hukkus vähem inimesi.

"Meelemürkide tarbimise, turvavöö kasutamise ning kiiruse ületamise kõrval on suureks probleemiks tõusnud kõrvalised tegevused roolis," sõnas Ernits. Ta lisas, et liikluse ohutumaks muutmine eeldab ka liiklejatelt valmisolekut esmapilgul ebamugavana tunduvate lahendustega leppida.

Politsei- ja piirivalveameti juhtivkorrakaitseametnik Sirle Loigo sõnas, et liikluse suurim probleem on ennekõike hoolimatus iseenda ja kaasliiklejate osas. "Paljud liiklejad on rahulolematud, et teised sõidukijuhid rikuvad liiklusreegleid, kuid enda vigadele ei pöörata tähelepanu. Me ei saa vastutada teiste eest, kuid meil on võimalus võtta see vastutus enda ja oma lähedaste ees," ütles ta.

Loigo sõnul on tänavu politsei prioriteetideks liikluses eeskätt joobes juhid ja turvavarustuse kasutamine. Ka hakkab politsei järjest enam pöörama tähelepanu sõidukijuhi kõrvalistele tegevustele. Lisaks jätkab politsei kergliiklejate kontrollimisega.