Üle poole Eesti elanikest pelgab maailma ebaturvalisemaks muutumist

Kuigi Eesti elanike hinnangul maailma turvalisusele on pisut paranenud, on ligi 60 protsenti vastanutest veendunud, et olukord maailmas muutub ebaturvalisemaks, selgub uuringust.

Kaitseministeeriumi tellitud uuringu "Avalik arvamus ja riigikaitse" tulemustest selgub, et 58 protsenti küsitletutest leiab, et olukord maailmas muutub ebaturvalisemaks. Vaid kümme protsenti usub, et maailm muutub turvalisemaks ja 22 protsenti arvab, et olukord püsib muutumatuna.

Uuringu läbiviijad nendivad, võrreldes 2015. aastaga on vähenenud nende osakaal, kes arvamus, et eeloleval aastakümnel suureneb maailmas ebastabiilsus ja kasvab sõjaliste konfliktide tõenäosus. See näitaja tõusid 2015. aasta kevadel suuremaks 70 protsendist.

Kui peamiste ohtudena maailma julgeolekule oli veel 2015. aasta märtsis esikohal Venemaa tegevus oma mõjuvõimu taastamiseks, siis sealt alates on ohtlikumaks peetud Islamiriigi tegevust. Viimast peab kindlasti ohuks 64 protsenti ning 61 protsenti peab ohuks terrorivõrgustike tegevust. Maailmarahule ohuks pidas sõjapõgenike ja pagulaste sisserännet Euroopasse 57 ning sõjalist konflikti Süürias 43 protsenti. %), ent viimase kahe ohuteguri olulisus on kahes viimases küsitluses langenud.

Venemaa tegevust oma mõjuvõimu taastamisel jääb alles viiendale positsioonile, sellele järgneb relvakonflikt Ukrainas vastavalt 37 ja 35 protsendiga-

Kui paljusid globaalseid ohte hinnatakse eesti- ja venekeelsete vastajate poolt sarnaselt, siis põhimõtteline erinevus on Venemaa tegevuse hindamisel, märkis sotsioloog Juhan Kivirähk. Eestlastest pidas Venemaa tegevust ohtlikuks 48 protsenti. Sama palju oli eestlaste seas neid, kes pidasid ohtlikuks sõda Süürias. Venekeelsete vastajate ohtude pingereas jäi Venemaa tegevus kuue protsendiga viimasele kohale.

Eestit ähvardavate ohtude seas on kaks peamist, mille realiseerumist peavad enam kui pooled vastanuist lähemate aastate jooksul väga või küllaltki tõenäoliseks. Nii peab 67 protsenti elanikest võimalikuks organiseeritud rünnakut Eesti riiklike infosüsteemide vastu ja 61 protsendi hinnangul võib mõni välisriik sekkuda Eesti poliitika või majanduse mõjutamiseks oma huvides.

Ulatuslik merereostus on tõenäoliste ohtude seas küll endiselt kolmandal kohal, kuid see kaotab järjest oma olulisust - seda peab väga või küllaltki tõenäoliseks 44 protsenti küsitletutest. Ka kõiki ülejäänud ohtusid hinnatakse võrreldes 2016 sügisega veidi vähem oluliseks.

Kõige enam on kahanenud Eesti vastase ulatusliku sõjalise rünnaku tõenäoliseks pidamine. Kui veel kui veel 2015. aasta kevadel pidas sõjalist rünnakut Eesti vastu väga või küllaltki tõenäoliseks 36 protsenti küsitletutest, siis nüüd on see langenud 21 protsendile.

Eesti julgeolekuolukorda tajuvad vastajad mõnevõrra positiivsemana kui maailmas tervikuna: 28 protsendi arvates elavad Eesti elanikud kümne aasta pärast praegusest turvalisemates tingimustes, 26 protsenti näeb ette ebaturvalisuse kasvu ning 32 protsenti olukorra samana püsimist.

Turu-uuringute AS viis riigikaitse teemalise avaliku arvamuse uuringu kaitseministeeriumi tellimusel läbi tänavu märtsis. Selle käigus küsitleti 1202 Eesti elanikku. Tegemist oli juba 41. küsitlusega avaliku arvamuse monitooringuseerias, millega tehti algust 2000. aasta jaanuaris.