Riik ootab 72-tunnist valmisolekut elutähtsate teenuste katkestuse

Siseminister esitles neljapäeval valitsuskabinetile ülevaate elutähtsate teenuste ristsõltuvustest ning valitsusasutuste vastupanuvõimest - nii riigiasutused kui ka elutähtsa teenuse osutajad peavad edaspidi tegutsema selle nimel, et tõsta valmisolekut elutähtsa teenuse katkestuseks 72 tunnini. 

Siseminister Andres Anvelt nentis, et igapäevaelus kipub meelest minema, kui palju sõltub inimese elu teenustest nagu elekter, vesi, andmeside või arstiabi. „Enamik meie elutähtsate teenuste osutajatest on eraettevõtted, mistõttu tahame järgnevatel aastatel korrastada ja seadustada erasektori kohustused ja õigused ning samamoodi teha riigisektoris. See on väga suur töö, aga elutähtsate teenuste tagamisel peavad era- ja riigisektor toimima ühiselt nagu õlitatud masinavärk, muud võimalust ei ole,“ sõnas siseminister. 

Möödunud aastal analüüsiti siseministeeriumi eestvedamisel elutähtsate teenuste omavahelist ristsõltuvust ning valitsusasutuste vastupanuvõimet elutähtsate teenuste katkestuseks. Analüüsist selgus, et nii elutähtsa teenuse osutajate kui ka valitsusasutuste valmisolek erinevate teenuste katkestusteks vajab kiiret parandamist.   

Iga ministeerium ja valitsusasutus asutus peab hindama, millised teenused ja tegevused on kriisiolukorras hädavajalikud riigi ning ühiskonna toimimiseks. Selleks peavad asutused läbi mõtlema, kuidas võtmetähtsusega ülesannete täitmist kriisi ajal tagada. Näiteks tegeleb sotsiaalkindlustusamet tavaolukorras oma muude ülesannete kõrval ka pensionite väljamaksmisega. Kriisiolukorras saab aga ameti peamiseks ülesandeks just nimelt selle tagamine, et raha inimesteni jõuaks. Sellest sõltuvad inimeste sotsiaalsed garantiid ja kriisiaegne majanduslik toimetulek, näiteks esmatarbekaupade ostmine. 

Peamised väljakutsed riigiasutuste jaoks hõlmavad sõltuvust erasektoris tegutsevatest elutähtsate teenuste osutajatest, kriisiaegse töökorralduse läbi mõtlemist, asenduspindade olemasolu ja muu selline. Valdkondlikult on kõige tähtsam vedelkütusemüüjate, sideettevõtjate ja tervishoiuteenuste osutajate valmisoleku tõstmine, sest neist sõltub muude teenuste taastamise võimekus ja efektiivsus ning inimeste elu ja tervis. 

Tänavu juulis jõustunud hädaolukorra seaduse järgi loetakse elutähtsaks 14 teenust: elektri, maagaasi, vedelkütuse, kaugkütte ja veega varustamist; riigi- ja kohalike teede sõidetavuse tagamist; telefoni-, mobiiltelefoni- ja andmesideteenust; kanalisatsiooniteenust; elektroonilist isikutuvastamist ja digitaalset allkirjastamist; makseteenust ning sularaharinglust. Elutähtsad on teenused, millel on ülekaalukas mõju ühiskonna toimimisele ja mille katkemine ohustab vahetult inimese elu või tervist või teise elutähtsa teenuse või üldhuviteenuste toimimist.