Kindlustajad: puhkused ja soojemad ilmad toovad rohkelt vigastusi

Puhkuste hooaeg ja soojemad ilmad on kasvatanud vigastuste ning traumade arvu suve esimesel kahel kuul ligi 10 protsenti ning sagedamini juhtub õnnetusi kodutööde ja sportliku vaba aja veetmise käigus, näitab Salva kindlustusstatistika.

Salva Kindlustuse õnnetusjuhtumikindlustuse tootejuht Evelin Loitmaa märkis, et kasvanud on suveajale ja sportlikule vaba aja veetmisele iseloomulikud juhtumid nagu vigastused batuudil, rattasõidul või ka ettevõtete suvepäevadel. “Kui tavapäraselt juhtub kõige sagedamini vigastusi koduste toimetamiste käigus, siis suvel kasvavad juhtumid iseäranis näiteks matkamise, rattasõidu ja teiste aktiivsete vabaaja harrastuste käigus. Lastel sagenevad õnnetused lihtsalt niisama joostes ja mängides, aga ka rula- ja rattasõidu käigus,” selgitas Loitmaa, lisades, et aias joostes küll kiivrit pähe ei pane, aga rattasõidu puhul peaks ohutusnõudeid ikka järgima.

Swedbank Life Insurance lisas, et kui talvel  esineb eelkõige libedusest tingitud õnnetusi, siis suvekuudel suurenevad sportlike tegevuste ja vaba aja veetmisega seotud traumad. „Viimasel ajal on sagenenud rasked traumad, mis on saadud seiklusparkidest. Näiteks suurim hüvitis maksti naisterahvale, kes kukkus seikluspargis. Kindlustus maksis talle välja ligi 2000 euro suuruse hüvitise. Enamasti on sporditraumad siiski vähem tõsised. Väga palju on õnnetusi, millega kaasnevad kergemad või raskemad liigeste vigastused. Sagedased on õlgade, põlveliigeste või hüppeliigeste nikastused,“ tõi välja Swedbanki elukindlustuse valdkonnajuht Eleriin Reinmann. 

Kui päike käib kõrgemalt ja ilmad lähevad soojemaks on tavapärasest rohkem liikluses mootor ja – jalgrattureid, mille tulemusena sagenevad ka  kukkumised ja tõsised luumurrud, mida põhjustavad jalgratta-, ja  mootorrattaõnnetused. „Ka nende korral ulatuvad vigastused liigese nikastusest kuni tõsisemate käte-, rangluu või muude luumurdudeni. Kõige suurema hüvitise, üle 6000 euro, maksti mootorratturile, kellel liiklusõnnetusest põhjustatuna tekkis ulatuslikke vigastusi üle kogu keha,“ selgitas Reinmann. 

Viimasel ajal on sagenenud ka õnnetused seoses loomadega. Kergemaid vigastusi on saanud põllumajanduses töötavad inimesed, mitmed õnnetused olid üllatuslikult seotud lehmadega. „Näiteks leidis aset juhtum, kus lehmalt saadi kabjahoop näopiirkonda, mille tagajärjeks oli põrutus ja hematoomid. Kahjujuhtumina registreeriti ka õnnetus, kus lehm kukkus inimesele laudas peale. Oli ka õnnetus, mis juhtus lehma sõrgu töödeldes – ketaslõikur põrkus vastu kätt ja murdis talitaja kämblaluu,“ kirjeldas Reinmann. 

Keskmiselt jõuab Swedbanki elukindlustuse kahjukäsitlusse kuus traumadega seotud  kahjuavaldust päevas.