Vaid veerand noori ihkab valida

Tänavu saavad kohalikke volikogusid valida ka kõik vähemalt 16-aastased noored, kuid seda võimalust kavatseb noortest valijatest kasutada igal juhul vaid veerand, selgub Postimehe teatel Kantar Emori uuringust.

Tänavu suvekuudel korraldatud küsitluste kokkuvõtteks kinnitas Emori uuringujuht Aivar Voog, et 16–20-aastaste hulgas on kindlasti valima minejate osakaal vaid 23 protsenti. Koguni 45 protsenti kõhkleb veel ning ülejäänud on teinud otsuse kindlasti mitte valima minna. «Enam-vähem samad protsendid iseloomustavad ka 16–17-aastaseid – 24 protsenti kavatseb kindlalt minna valima ja 41 protsenti kõhkleb,» lausus Voog.

Võrdluseks, 16–74-aastaste vastajate peale on kindlasti valima minejate osakaal ligi 56 protsenti. Hääletama minevate noorte puhul joonistub Voogi sõnul selgelt välja, et nad eelistavad liberaalsema maailmavaatega erakondi. 16–20-aastaste seas on toetus kõige suurem sotsiaaldemokraatidel - 28 protsenti, järgneb Reformierakond 22 protsendiga ning kohalikud valimisliidud 16 protsendiga. 12 protsenti toetab Keskerakonda ning 11 protsenti Eesti Konservatiivset Rahvaerakonda.

«Ülejäänud on marginaalse osakaaluga,» lisas Voog, kelle sõnul on 16–17-aastaste hulgas sotside ja Reformierakonna protsendid veelgi suuremad  ning ülejäänute omad väiksemad.

Eesti Noorteühenduste Liidu (ENL) tellitud uuringus analüüsis Emor veel eraldi, mis põhjustel hääleõiguse saanud alaealised valima ei lähe. Need, kes on juba vastu võtnud otsuse mitte valida, vastasid, et neil puudub huvi poliitika vastu - nii ütles 40 protsenti - või on nad poliitikutes pettunud - nii ütles 16 protsenti.12 protsenti ei teadnud üldse, et valimised toimuvad, ning kümme protsenti ei leia sobivat kandidaati.

Ka kõikide 16–20-aastaste vastajate seas oli üks sagedasemaid põhjendusi see, et pole kandidaati, kes nende vaateid esindaks. Samuti põhjendati valima mitte minemist sellega, et poliitika vastu puudub huvi. Huvitav tähelepanek on, et kui terve grupi peale on poliitikas pettunuid vaid ligi üheksa protsenti, siis muust rahvusest noorte puhul on pettujaid pea 28 protsenti. Eestlaste seas on samal ajal neid vaid kuus protsenti.  

Noorteühenduste liidu palvel uuris Emor 16–20-aastastelt ka, mille põhjal valik üleüldse kujuneb. Umbes pool vastajatest pidas oluliseks maailmavaadet, veidi alla poole hindas isiku usaldusväärsust.