Kaitseväe suurõppus Siil toob kokku üle 13 000 sõduri 13 riigist

Kaitsevägi korraldab tuleva aasta mai alguses Lõuna-Eestis suurõppuse Siil 2018, kus osaleb kokku üle 13 000 sõduri 13 riigist.

2. mail algavat ja kaks nädalat kestvat õppust peetakse kogu Eesti territooriumil, kuid õppuse põhitegevus leiab aset Viljandi-, Tartu-, Valga-, Põlva- ja Võrumaal, teatas kaitseväe peastaap BNS-ile. Kokku osaleb õppusel enam kui 13 000 kaitseväelast, kaitseliitlast, reservväelast ja liitlas- ning partnerriikide sõdurit 13 riigist. Õppusel hinnatakse nii kaitseväe üksuste lahinguvalmidust kui ka harjutatakse Kaitseliidu ja kaitseväe üksuste lahinguülesannete täitmist ja koostööd.  

Kaitseväe juhataja kindral Riho Terrase sõnul harjutab tuleva aasta Siilil suur osa reservväelasi ja vabatahtlikke sel korral maakaitsega seotud ülesandeid. "Maakaitse on turvavaip, mille sitkusest ja võitlusvõimest sõltub meie kaitsevõime," ütles kindral Terras. "Ootame õppusele kõiki kutse saanuid ja ka vabatahtlikke, et taas tunnetada seda üksmeelt ja tahet, mis seob meid ühte, kui kriisi korral on vaja anda endast parim, et kaitsta oma kodu," lisas kaitseväe juhataja.

Õppus on jagatud kolme etappi: 4. maini kestva etapi jooksul saavutavad õppusel osalevad üksused lahinguvalmiduse, 5.-7. maini harjutavad 1. ja 2. jalaväebrigaad koostööd Kaitseliidu lahingugruppide ja liitlastega. Samuti viiakse sel perioodil läbi miinipildujate ja tankitõrjesüsteemide lahinglaskmised.

Õppuse kolmas ehk õppelahingute etapp kestab 8.-12. maini, mil 2. jalaväebrigaad koos Saksa, Soome, Läti, Leedu ja USA üksustega harjutab koostegutsemist vastast mängiva 1. jalaväebrigaadi ning NATO lahingugrupi üksuste vastu.

Eelmine suurõppus Siil toimus 2015. aasta mai esimeses pooles, mil kaitseväe seni suurimast õppusest võttis osa üle 13 000 reservväelase, kaitseliitlase, ajateenija, tegevväelase ja liitlasriikide kaitseväelase. Õppuse õnnestumisel oli kõige olulisem osa just reservväelastel, kes moodustasid osalejatest üle poole. 2015. aasta õppuse eesmärk oli kontrollida alalises valmiduses olevate üksuste täiendkomplekteerimist ja kiirreageerimisvalmiduses olevate üksuste formeerimist, lisaks harjutati 1. jalaväebrigaadi lahingutegevust ja taktitalise ning operatiivtasandi juhtimist.