Hambaarstid: hambaravipoliitika alandab ravi kvaliteeti

Eesti Hambaarstide Liidu presidendi Marek Vinki hinnangul põhjustab riiklik poliitika hambaravi kvaliteedi langust ning leiab, et riik peaks andma patsientidele suurema valikuvabaduse.

"Viimase aasta jooksul riigi poolt suutervise valdkonnas ellu kutsutud muudatuste eesmärk on sundida hambaraviasutusi täiskasvanute hambaravi ja proteesimise teenust pakkuma riigi poolt jõuga alla surutud hindadega," ütles Vink pressiteate vahendusel. "Valdav enamus Eesti hambaarstidest selle korraldusega liituda ei kavatse, /.../, sest kvantiteedile rõhumisega kannatab hambaraviteenuse kvaliteet," lisas ta.

Liidu hinnangul tuleb hambaravis suurendada turumajanduslike mehhanismide mõju ja patsiendi vabadust kasutada riikliku hambaravitoetust endale meelepärane hambaarst. "Selleks peavad täiskasvanute hambaravi- ja hambaproteesihüvitis jääma rahaliseks ehk patsiendile hüvitatakse riigipoolne hambaravitoetus," märkis Vink.

"Tänane Eesti hambaraviteenus on Euroopa parimaid. See sai võimalikuks tänu hambaraviteenuse osutamise usaldamisele turutingimustesse – patsiendid said valida, kelle juures end ravida ning nende usalduse võitmiseks on Eesti kliinikud omavahel heas mõttes võistelnud - investeerinud tänapäevasesse tehnoloogiasse, ravipersonali elukestvasse õppesse ja muidugi ka klienditeenindusse, et hambaarsti külaskäik ikka võimalikult meeldiv oleks," sõnas liidu president.

Vinki sõnul on haigekassa lepinguga liitunud hambaraviasutuste hulk väike, kuna senisest kehvemat raviteenust asutused osutada ei soovi. "Hambaravi konveieritööks muutmisel kaotab eelkõige patsient. Kiirustamisest tingitud aseptika ehk haigustekitajate ülekandumise vältimiseks ühelt patsiendilt teisele, reeglite unarusse jäämise ja võimalike ravivigadega kaasneva hambaravi valdkonna maine languse tõttu kaotavad aga kõik," lisas ta.

Tänavu juulist muutunud hambaravihüvitise süsteem näeb ette ka 30-eurose hambaravihüvitise täiskasvanutele. Selle hüvitise eest saab hambaid parandada aga vaid nende arstide juures, kes on nõus riigi poolt ette kirjutatud hindadega tööd tegema. Alates uuest aastast tõuseb toetussumma 50 euroni.