Kapo asejuht: iga politseiametnik peab olema valmis kriisiolukorraks
Kaitsepolitsei peadirektori asetäitja Arnold Sinisalu ütles oma vastuses soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise volinikule Mari-Liis Sepperile, et iga politseinik peab olema füüsiliselt valmis kriisiolukorras tegutsema.
"Kriisisituatsioonis võib kaitsepolitseiameti peadirektor suunata riigi julgeolekut tagama kõik politseiametnikud, olenemata neile ametijuhendiga pandud teenistusülesannetest," ütles Sinisalu. "Seetõttu ei saa väita, et mõnel ametikohal töötav politseiametnik ei pea vastama kehalise ettevalmistuse nõuetele ja olema füüsiliselt vastupidav," lisas Sinisalu.
Politseiametnik vabastatakse Sinisalu sõnul tervislikel põhjustel katse sooritamisest juhul, kui ta esitab arstitõendi, millele on märgitud, millisest katsest ja milliseks ajavahemikuks on ametnik vabastatud, samuti katsetest vabastamise põhjus. "Kaitsepolitseiametis on tervislikel põhjustel katsetest vabastamist rakendatud mitmetel juhtudel. Ei saa ka nõustuda teabenõudes toodud väitega, nagu heidetaks kõrvale oma tööd hästi tegevaid politseiametnikke üksnes seetõttu, et nad ei suuda füüsilisi katseid nõuetekohaselt täita," ütles Sinisalu vastuses Sepperile.
Ajutise terviserikke korral vabastab Sinisalu sõnul arstitõend füüsiliste katsete täitmisest ning siseministri määruses toodud vanusepiiri ületanud politseiametnikud füüsilisi norme täitma ei pea.
Soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise volinik Mari-Liis Sepper saatis läinud neljapäeval siseminister Ken-Marti Vaherile kirja, milles päris aru politseiametnikele kehtestatud kehaliste katsete nõuete osas.
Sepperi sõnul pöördus tema poole Eesti Politsei Kutseühing, kes ei olnud rahul politsei- ja piirivalveameti tegevusega politseiametnikele kehaliste katsete korraldamisel. Kutseühingu väitel nõuab amet ametniku edutamisel katsete läbimist, mis ei takista aga osal politseiametnikest liikumast kõrgemale ametikohale, kuna nad esitavad katsetest vabastamiseks arstitõendi. Kutseühingu hinnangul tekitab taoline kord politseiametnike vahel pingeid ja riivab paljude õiglustunnet.
"Politseiametniku töö eripära lähemalt tundmata jääb minule ülaltoodud paindumatute normide kehtestamise eesmärk arusaamatuks," kirjutas Sepper. "Kindlasti on ligi nelja ja poole tuhande ametis oleva politseiametniku seas isikuid, kel ei ole välitööga kokkupuudet ning täidavad oma tööülesandeid tulemuslikult olenemata füüsiliste katsete sooritamisest," lisas Sepper. Sepperi sõnul on kaheldav oma tööd hästi tegevate isikute kõrvaleheitmine, kes oma ajutise terviserikke, vanuse, puude või muu põhjuse tõttu ei suuda määruses sätestatud füüsilise ettevalmistuse norme täita.
Oma kirjas soovib Sepper teada, millised on politseiametnikele füüsiliste katsete kehtestamise eesmärgid, kas ministeerium on kaalunud teatud tööliinide puhul politseiametnikele kehtestatud füüsilist vormi mõõtvaid katseid kergemaks muuta või neid kaotada, kas praktikas on politseiametnikke katsete sooritamisest vabastatud või neid järgmisse aastasse edasi lükatud ning kuidas peab politsei- ja piirivalveamet käituma juhul, kui politseiametnik ei suuda ajutise terviserikke, raseduse, sünnitusjärgse kehalise taastumise, haiguse puude või põhjuse tõttu katseid täies ulatuses või osaliselt edukalt läbida.
