Eesti ei lubanud Soome antifašistliku ühenduse liiget Eestisse
Eesti võimud saatsid reedel piirilt tagasi Soome niinimetatud anifašistliku komitee asutajaliikme Petri Krohni, mees lubas kaevata Eesti riigi kohtusse, kirjutab Ilta-Sanomat.
Petri Krohn üritas tulla Eestisse laevaga, kuid Tallinna sadamas näitasid piirivalvurid talle siseministeeriumi dokumenti, mille järgi on tal ajavahemikul 26.- 29. juulini Eestisse sisenemine keelatud. Reedel kella 14 ajal laevaga Tallinnasse jõudnud Petri Krohn pidi laevale tagasi minema ja Soome tagasi sõitma.
Petri Krohn oli enda sõnul koos oma lähedastega teel Haapsallu tähistama oma õe 50. sünnipäeva. Petri Krohniga kaasas olnud seltskond võis pärast kontrolli Eestisse siseneda. Reisiseltskonnas oli ka Peter Krohni õde Irina Krohn, kes on Soome Filmi Sihtasutuse juht.
Krohn ise avaldas arvamust, et tema riiki mittelubamine on seotud 2009. aastal toimunud Sinimägede mälestusüritusega, kui ta pildistas Ida-Virumaal Vaivara vallas kokkutulekule saabunud sõjaveterane. Krohni sõnul on Eesti riik kehtestanud talle juuli lõpupäevadeks sissesõidukeelu ka 2010. ja 2011. aastal.
Soome antifašistliku komitee juht on Eesti vastaste avaldustega tuntuks saanud Johan Bäckman, kellele Eesti riik on samuti korduvalt sissesõidukeelu kehtestanud.
1944. aasta Sinimägede lahingute mälestusüritus toimub Ida-Virumaal Vaivara vallas Grenaderidemäe memoriaali juures laupäeval.
Sinimägedes 1944. aasta suvel toimunud lahingud tõid kaasa suure hävingu kogu piirkonnale. Senini ei ole teada Sinimägedes langenute ja kannatanute täpne arv. Hinnanguliselt ulatusid 1944. aastal Narva rindel peetud lahingute kaotused mõlemal poolel kokku kuni 180 000 inimeseni, kelle seas on ka vähemalt 37 000 langenut.
Eesti oli Teise maailmasõja ajal okupeeritud, Eesti sõjaväe likvideeris Nõukogude Liit juba 1940. aastal. Siiski tuli Eesti meestel sõjas sundmobiliseerituina võidelda nii Punaarmee kui ka Saksa vormis. Nõukogude ja Saksa sundmobilisatsioonid viidi okupeeritud Eestis läbi rahvusvahelise õiguse vastaselt.
Paljud Saksa ja Nõukogude relvajõududesse sundmobiliseeritud eestlased lootsid, et õnnestub taastada Natsi-Saksamaa ja Nõukogude Liidu koostöös hävitatud Eesti Vabariigi iseseisvus.
Eesti elanikud kannatasid nii Stalini kui Hitleri režiimi tõttu. Kumbki neist ei tunnistanud Eesti iseseisvust ning mõlemad hävitasid Eesti elanikke - eestlasi, venelasi, juute, mustlasi ja teisi.
