Reformierakonna toetus tõusis pooleteise aasta kõrgeimale tasemele
Reformierakonna toetus on juulis tõusnud 34 protsendile, millest kõrgem oli erakonna toetus viimati 2011. aasta jaanuaris, selgub BNS-i tellitud TNS Emori uuringust.
Kui maikuus oli Reformierakonna toetus 30 protsenti, ja juunis 31 protsenti, siis juulis on toetus tõusnud 34 protsendile. Sellest kõrgem oli Reformierakonna toetus viimati 2011. aasta jaanuaris, mil toetus oli 36 protsenti.
Sotsiaaldemokraatliku Erakonna (SDE) toetus on juulis tõusnud ühe protsendipunkti võrra 25 protsendile.
Isamaa ja Res Publica Liidu (IRL) toetus on samuti ühe protsendipunkti võrra tõusnud – juuni 14 protsendilt 15-le protsendile juulis.
Ainsana on juunikuuga võrreldes toetajaid kaotanud Keskerakond. Toetus on eelmise kuu 23 protsendilt langenud 22 protsendile.
Erakonna Eestimaa Rohelised toetus langes juunikuu neljalt protsendilt kahele protsendile juulis. Konservatiivse Rahvaerakonna toetus on juulis tõusnud ühele protsendile.
Jätkuvalt kasvab nende inimeste hulk, kes ei oska oma eelistust öelda. Neid, kes vastasid „ei oska öelda“ oli juulis 39 protsenti, mida on protsendipunkti võrra rohkem kui juunis. Maikuus oli „ei oska öelda“ vastanute osakaal 30 protsenti.
TNS Emori uuringuekspert Aivar Voog ütles, et SDE, Keskerakonna ja IRL-i reiting ei muutunud juulis oluliselt võrreldes juuni andmetega. "Reformierakonna reitingu mõningast tõusu võib seostada nende olemisega meedia tähelepanu keskpunktis. Reformierakonna rahastamisskandaal ei ole veel olnud kriitiliselt negatiivse tähendusega nende toetajaskonna jaoks,“ sõnas ta.
Sotsiaaldemokraatliku Erakonna peasekretär Indrek Saar ütles BNS-ile, et erakondade reitingute värskete andmete juures on kõige murettekitavam erakondlikku eelistust mitte omavate inimeste osakaalu tõus.
"Eelkõige just peaministripartei peaks haarama siin initsiatiivi, kuna just nemad kujundavad kõige rohkem poliitikat ja erakondade mainet. Reformierakond peaks tõsiselt järgi mõtlema, miks see nii on. Eelistust mitteomavate inimeste osakaalu tõus on seletatav sellega, et see mis praktikas toimub, ei ole kooskõlas inimeste ootustega. Kui lõpuks juba üle poole inimestest ei oma eelistust ja valima ei tule, siis see on tõsine mõtlemise koht," lausus Saar.
SDE peasekretär tõdes, et inimesed on tõenäoliselt suvel vähem aktiivselt mõtetega poliitika juures. "Ka küsitlusele vastanud on lähtunud ilmselt sellest, kes on kõige rohkem pildis ja seda on Reformierakond viimastel kuudel olnud jõuliselt," nentis Saar.
IRL-i peasekretär Priit Sibul ütles uuringu tulemusi kommenteerides BNS-ile, et kui Reformierakond välja jätta, siis pole juulis erakondade toetusnumbrid oluliselt muutunud.
„Oluline on see, et valitsuserakondade toetus on suurem kui opositsiooni oma. See näitab, et inimeste jaoks on tähtis stabiilsus ja konservatiivne riigijuhtimine,“ sõnas Sibul. „Valitsuserakonnana seisab IRL-il ees järgmise aasta riigieelarve kokku panemine, mis praeguses ebamäärases majanduskeskkonnas saab olema vastutusrikas ülesanne.“
Sotsiaaldemokraatide vahepealne kõrgpopulaarsus on taandunud ning inimesed mõistavad Sibula sõnul üha enam, et sotsiaaldemokraatiaga kaasnev maksutõus ei ole Eesti jaoks õige suund. „Erakondlikku eelistust mitte omavate inimeste arvu kasv toimub minu hinnangul ennekõike viimastel kuudel poliitikas tooni andvate skandaalide arvelt,“ tõdes ta.
Küsitlusperioodil 20. juunist 25. juulini küsitleti 817 valimisealist kodanikku.
Erakondade toetusprotsendid on näidatud nendest, kellel on erakondlik eelistus, seega "ei oska öelda" vastanute protsent elimineeritakse. Antud andmete näitamise viis muudab erakondade toetusprotsendid võrreldavaks riigikogu valimiste tulemustega. Seega antud andmete esitamine võimaldab näha erakondade võimalikku osakaalu riigikogus, kui valimised oleks toimunud uuringu küsitlusperioodil ja antud kandidaatide valikuga.
