Uus õppetoetuste süsteem põhjustab tudengitele rahalist kahju

Eesti Üliõpilaskondade Liidu (EÜL) hinnangul põhjustab uus õppetoetuste süsteem paljudele tudengitele rahalist kahju, sest kevadel võeti neilt võimalus töötada, kuid sügisel ei korvata seda toetustega.

EÜL-i hinnangul on valitsuse kava liiga mustvalge ja tehtud põhimõttel „kõik või mitte midagi”, teatas EÜL BNS-ile. „Kava puudus on see, et 135-eurost toetust hakkaks saama marginaalne hulk tudengeid. EÜL-i arvutuste kohaselt isegi vähem kui kümme protsenti,” sõnas EÜL-i esimees Eimar Veldre. „Seega enamik tudengeid jääks toetuseta ning samal ajal tehakse neile rahalist kahju sellega, et võetakse ära võimalus käia tööl.”

„Kui õppekoormus keerati karmilt saja protsendi peale ja tudengil on pidev hirm, et mõne punkti tegemata jätmisel hakkab kool temalt õppemaksu nõudma, siis tahaks näha, kui palju on neid tudengeid, kes suudavad samaaegselt nii hästi õppida kui ka täiskohaga töötada,” lisas Veldre.

Eestis on võrreldes ülejäänud Euroopaga väga kõrge täiskoormusel töötavate tudengite hulk – poliitikauuringute keskuse Praxis 2008. aasta uuringu kohaselt käib 51 protsenti täiskoormusel õppivatest üliõpilastest ka täiskohaga tööl.

Valitsuse ettepanekul on vajaduspõhist toetust õigus taotleda neil, kelle leibkonna ühe liikme sissetulek jääb alla 200 euro ja kes lisatingimusena täidavad ka sada protsenti õppemahust. EÜL-i ettepanekul peaks süsteem olema diferentseeritum ja arvestama peaks nii leibkonna sissetulekut, struktuuri, kui ka seda, kas tudeng õpib teises ning täidab õppekava vähemalt 85 protsendi ulatuses.

„Muidu võibki tekkida olukord, kus koos elades on leibkond küll üle vaesuspiiri, aga kui laps tahab teise linna õppima minna, ei ole perel võimalust teda toetada,” selgitas Veldre. „Seetõttu ei saa teha süsteemi nii mustvalgeks ja võiks sarnaselt Soomega kasutusel võtta veebipõhise kalkulaatori, mis tudengi reaalse vajaduse põhjal arvutab talle välja toetuse,” ütles Veldre