ESM-i eelnõule esitatud parandused tahavad täiskogu rolli suurendamist

Riigikogu rahanduskomisjon arutas oma kolmapäevasel istungil Euroopa stabiilsusmehhanismi (ESM) asutamislepingu ratifitseerimise ja rakendamise eelnõule esitatud muudatusettepanekuid, ettepanekud seisnesid peamiselt riigikogu täiskogu pädevuse suurendamises.

"Muudatusettepanekute üldsisu oli selles, et viia riigikogu pädevust suuremaks. Rahanduskomisjonil seisab nüüd nädala jooksul ees töö sellega, et kas juba abisaava riigi kavandi tekkimisel peaks olema täiskogu kaasatud või peaks riigikogu täiskogu pädevus tekkima koos memorandumi tekkimisega," selgitas rahanduskomisjoni esimees Sven Sester BNS-ile.

Rahandusministeeriumi hinnangul ei ole kavandi tekkimisel täiskogu sekkumine veel vajalik, kuna riigi riskid sellega ei suurene. Ministeeriumi seisukoht on, et kavandi tekkimine on alles läbirääkimiste esimene etapp ning informatsiooni ei ole veel oluliselt tekkinud.

Läbirääkimiste käigus tekib informatsioon, mis kujuneb memorandumiks ning seejärel võiks ministeeriumi hinnangul täiskogu kokku tulla.

"Rahandusministeeriumi esindajad selgitasid, et krediidilimiit tekib sel hetkel kui me lepingu ratifitseerime ja kõik vahepealsed memorandumid, mida me hakkame menetlema on limiidi piires tehtavad tegevused . Nüüd ongi küsimus, et kuna [memorandumile eelnev] kavand veel ei suurenda riigi riski, siis kavand võiks veel olla Euroopa Liidu (EL) asjade komisjoni pädevuses ning kui tegemist on memorandumiga, siis ta tuleks riigikogu suurde saali," selgitas Sester.

Riigikogu õigus- ja analüüsi osakonna ja õiguskantsler Indrek Tederi hinnangul oleks juba kavandi tekkimine õige hetk täiskogu kaasamiseks. Sesteri sõnul on vastavalt sellele ka mitmed fraktsioonid teinud oma muudatusettepanekud.

"See oli komisjoni istungil kõige suurem arutluskoht, et mis hetkedel riigikogu tegelikult sekkub ja nüüd olenevalt sellest, milliseid otsuseid komisjon vastu võtab, tekivad omakorda küsimused, et kas on vaja muuta ka riigikogu kodu- ja töökorra seadust," täpsustas komisjoni esimees.

"Lisaks oli ka ettepanek, et rahandusminister mitte ei annaks kirjalikult riigikogule ülevaadet ESM-i tegevusest kord aastas nagu eelnõu praegu ette näeb, vaid tuleks reaalselt riigikogu täiskogu ette ülevaadet andma," märkis Sester.

Kuigi komisjon kolmapäevasel istungil veel seisukohti ei kujundanud, oli Sesteri sõnul siiski tunda, et see ettepanek leidis üldist heakskiitu.

Ühtlasi tehti eelnõule ka mitmeid tehnilisi täpsustusi.

Riigikogu Keskerakonna fraktsioon märkis oma kolmapäeval saadetud teates, et nende muudatusettepanekud tagavad jõustumisel riigikogu täiskogule täieliku kontroll kõigi ESM-i otsuste osas ning samuti tekib rahandusministril kohustus anda riigikogu täiskogule ülevaade antud stabiilsustoetustest ja Eesti osalemisest ESM-is.

"Praegusel kujul võimaldab eelnõu paljud otsused võtta vastu EL-i asjade komisjonil, kus piisab otsuse vastuvõtmiseks vaid 10 riigikogu liikme poolthäälest," selgitas Keskerakonna fraktsiooni esimees Kadri Simson.

Rahanduskomisjoni kolmapäevasel istungil osales ka Eesti Panga president Ardo Hansson. "Riigikogu liikmete peamised küsimused Hanssonile olid, et kus jookseb piir rahapoliitiliste otsuste ja valitsuse rahastamise otsuste vahel," kommenteeris Sester.

Põhiküsimus on Sesteri sõnul selles, et millisel juhul võiks öelda, et keskpank oma tugiostudega tegeleb juba riikide rahalise aitamisega, mis ei ole aga üldse keskpanga roll. Seni on Euroopa Keskpank ostnud erinevate riikide võlakirju ligi 210 miljardi euro eest

"ESM-i osas oli Hansson selgelt seda meelt, et ESM-i on vaja, kuna see on üks finantsstabiilsuse tagamise mehhanisme," lisas Sester.

Komisjon hääletab muudatusettepanekud läbi 28. augusti istungil. Riigikogu põhiseaduskomisjoni ning õigus- ja analüüsi osakonna ettepanekud formuleeritakse rahanduskomisjoni ettepanekuteks.

"Tõenäoliselt neid muudatusettepanekuid tuleb," märkis Sester.