Ligi 60 kaitseväelast peavad läbima erakorralise atesteerimise

Kaitsevägi viib haridusnõuetele mittevastavatele kaitseväelastele läbi erakorralise atesteerimise, see puudutab ligi 60 ohvitseri ja allohvitseri.

Kaitseväe peastaabi personaliosakonna ülema kolonel Peeter Länsi sõnul puudutab erakorraline atesteerimine kaheksat allohvitseri ja 49 ohvitseri. Viimastest kuus on vanemohvitserid.

Alates 3. septembrist alustavad vahetud ülemad nende ohvitseride ja allohvitseride erakorralist atesteerimist, kes ei vasta Kaitseväeteenistuse seaduses sätestatud haridusnõudele, ütles BNS-ile kaitseväe peastaabi pressiesindaja.

Atesteerimise käigus kontrollivad ülemad, kas atesteeritavatel ohvitseridel on kõrgharidust ja allohvitseridel keskharidust tõendav diplom. Need, kes hardusnõuetele ei vasta, tunnistatakse ametikohale mittevastavaks ja peavad ametikohalt lahkuma.

Kaitseväelased, kes peavad ametikohale mittevastava haridustaseme tõttu kaitseväeteenistusest lahkuma, saavad kompensatsiooniks ühe kuu ametipalga.

Kaitseväe juhataja brigaadikindral Riho Terrase sõnul tuleb kaitseväeteenistuse seadust tingimusteta täita, ent kaitsevägi proovib anda igale ohvitserile ja allohvitserile võimaluse selleks, et nende aastatepikkused teenistuskogemused riigikaitsele kaduma ei läheks.

Seetõttu pakutakse atesteerimise käigus haridusnõuetele mittevastavatele nooremohvitseridele võimalust jätkata teenistust vanemallohvitseri ametikohal. Ohvitserile jääb õigus kanda ohvitseri auastmetunnuseid ning säilib vastav auastmetasu. Ta määratakse allohvitseri ametikohale, ta täidab allohvitseri ülesandeid ning talle makstakse allohvitseri ametikoha järgset teenistustasu.

Vanemohvitserid, kes ei vasta haridusnõuetele peavad kaitseväe teenistusest lahkuma ning saavad võimalus kandideerida vabale ametniku ametikohale.

Allohvitseridele, kellel ei ole keskharidust, on atesteerival ülemal võimalus pakkuda sõduri ametikohta. Allohvitser määratakse sõduri ametikohale, ta täidab sõduri ülesandeid ning talle makstakse sõduri teenistustasu, kuid tal on õigus kanda talle antud allohvitseri auastmetunnuseid ning talle säilib vastav auastmetasu.

Alates selle aasta septembrist peab kõigil kaitseväes ja Kaitseliidus tegevteenistuses olevatel ohvitseridel olema kõrgharidus ning allohvitseridel keskharidus.

2008. aastal koostati kaitseväes individuaalne õppekava kõigile ohvitseridele, kel ei olnud kõrgharidust. Eelmise aasta augustis räägiti uuesti kõikide nende ohvitseridega. Sel suvel vestles personaliosakonna ülem kolonel Peeter Läns isiklikult veel kõikide ohvitseridega, kel oli oht, et nad ei omanda kõrgharidust 1. septembriks, sõnas pressiesindaja.

Valitsus vabastas augusti lõpus ametist Kaitseliidu ülema kolonelleitnant Raivo Lumiste ametist ning nimetas brigaadikindral Meelis Kiili organisatsiooni uueks ülemaks. Kolonelleitnant Lumiste jätkab kõrgema ametnikuna tööd kaitseväe juhataja nõunikuna.

Kaitseminister Urmas Reinsalu kinnitas pärast valitsuse istungit BNS-ile, et kolonelleitnant Lumiste haridus ei vasta 1. septembrist kaitseväelastele kehtima hakkavatele haridusnõuetele, mille kohaselt peab ohvitseridel olema kõrgharidus.