Vene minister: ühe rahva neelamine teise poolt on vastuvõetamatu

Venemaa kultuuriminister Vladimir Medinski ütles oma kolmapäeval soome-ugri rahvaste maailmakongressi plenaaristungile peetud kõnes, et ühe rahva neelamine teise poolt on Venemaale vastuvõetamatu.

Venemaal kõneldakse kokku 277 keelt ja murret, eri rahvustel ja keeltel on riigis tohutu tähtsus, märkis Medinski. "Ühe rahvuse neelamine teise poolt ei ole meile vastuvõetav. Me peame säilitama iga rahvuse unikaalse loomu," ütles Medinski.

Põlisrahvastel on Venemaa föderatsioonis oma "moodustav" roll ja föderaalse riigina tagab Venemaa põhiseaduse järgi iga rahvuse arengu, ütles Medinski. Keeli tuleb arendada vastavalt seadusele ja selleks ühte ühist viisi ei ole ja see poleks Medinski sõnul mõistlik.

"Venemaa on soome-ugri maailma süda," ütles Medinski. Ta märkis, et juba Venemaa keiserlik teaduste akadeemia on toetanud soome-ugri keeli ja rahvaid uurinud keeleteadlaste talenti, teadlaste hulgas oli ka soomlasi.

Ka kriisi ajal ei lõpetanud Venemaa rahvuslike kutluuriasutuste rahastamist, ütles Medinski. Riik on toetanud tema sõnul ersakeelse mordva eepose "Mastorava" sündi, samuti nende kultuuride arengut, ehitades näiteks üles haridussüsteemi ja toetades näitekunsti arengut. Venemaal tegutseb hulk soome-ugri keskuseid, ühendusi ja avaliku sektori asutusi, ütles Medinski.

Venemaa kultuuriminister Vladimir Medinski ütles oma kolmapäeval soome-ugri rahvaste maailmakongressi plenaaristungile peetud kõnes, et hantide arv Venemaal on kasvanud. Naftarikkas Handi-Mansi autonoomses piirkonnas on handi ja mansi kultuuri otsustatud toetada 80 miljoni euroga, lisas Medinski.

Möödunud nädalal tähistati Mordva vabariigi pealinnas Saranskis vene ja mordva rahva 1000-aastase sõpruse täitumist "grandioosse sündmusega", märkis Medinski.

Sellega seoses kogunes Saranskis esimest Venemaa presidendi juures asuv rahvustevahelise suhete nõukogu ja otsustati toetada mordva kultuuri 50 miljoni euroga, märkis Medinski. Selle hulgas on tema sõnul toetus teatrite ja muude kultuuriobjektide tarbeks.

Medinski lõpetas oma kõne 19. sajandi algupoolest pärineva anekdoodiga, mille järgi Venemaa keiser Aleksander I oli kutsunud Napoleoni üle saavutatud võidu tähistamiseks peetud vastuvõtule rahvariietes tatarlasi ja teisi keisririigi vähemusrahvusi ning tutvustas neid välismaalasest külalisele oma sõpradena. "Aga kus on siis venelased," küsinud anekdoodi järgi külaline. "Need kõik kokku ongi venelased," vastas keiser.

Ungari president János Áder võttis kolmapäeval kongressil vastu Balatoni järve äärses Siófoki linnas Ilvese ja Soome presidendi Sauli Niinistö. Kõik kolm presidenti ja Venemaa kultuuriminister Vladimir Medinski pidasid kongressi plenaaristungile kõned. Kolmapäeval saabus kongressile ka kultuuriminister Rein Lang.

Kongressil osalevad ka Soome parlamendi esimees Eero Heinäluoma ning Soome, Eesti ja Venemaa parlamentide liikmeid, kuid enamik osalisi on Venemaa soome-ugri rahvaste, Soome, Eesti ja Ungari kultuurivaldkonna ja kodanikuühiskonna esindajaid.

Siófoki linnas 5.–7. septembril toimuva soome-ugri rahvaste VI maailmakongressi peateema on "Keel ja rahvas". Kongressile saabuvad peaaegu kõigi soome-ugri ja samojeedi rahvaste esindajad. Delegaate on kongressil kokku ligi 300, kellele lisanduvad vaatlejad ja ajakirjanikud.

Eesti delegatsioonis on 20 inimest, delegatsiooni juht on Tartu ülikooli uurali keelte ja hungaroloogia dotsent Tõnu Seilenthal. Kolmeliikmelisse setu delegatsiooni kuuluvad Eesti poolt piiri Ahto Raudoja ja Õie Sarv ning Venemaa poolt piiri Helju Majak.

Soome-ugri rahvaste kongresside toimumise traditsioon sai alguse 1992. aastal, kui 1.- 3. detsembril toimus Venemaal Komi vabariigis Sõktõvkaris soome-ugri rahvaste esimene kongress.