Armee hüvitas arvatavalt harjutusväljal viga saanud auto remondikulu

Tänavu suvel sai kaitseväe harjutusväljaku piirkonda pargitud tsiviilisikute auto arvatavalt kaitseväelase relvast kuulitabamuse, mistõttu otsustas kaitsevägi sõiduki remondikulu hüvitada.

Juuli lõpus sõitis üks perekond kaitseväe Klooga harjutusvälja territooriumil ning järgmisel päeval avastas pereisa autolt kuuliauku meenutava kahjustuse. Politsei- ja piirivalveamet alustas juhtunu uurimiseks kriminaalasja, kuid praeguseni pole konkreetset süüdlast tuvastatud, teatas kaitsejõudude peastaap.

Kannatanu ütluste kohaselt võis juhtunu toimuda Klooga harjutusvälja territooriumil. Samal ajavahemikul oli Klooga laskeväljal tõesti laskeharjutus automaadist Galil, kuulipildujast MG3 ja granaadiheitjast Carl Gustav.

28. augustil pöördus pereisa 1. jalaväebrigaadi poole ja palus hüvitada tekkinud varaline kahju summas 641 eurot ja seitse senti.

"Avaliku võimu teostamisel tekitatud kahju hüvitamine on reguleeritud riigivastutuse seadusega, mille kohaselt võib kannatanu, kelle õigusi on avaliku võimu kandja õigusvastase tegevusega avalik õiguslikus suhtes rikkunud, nõuda talle tekitatud kahju hüvitamist. Olgugi, et käsitletava juhtumi raames ei ole käesolevaks ajaks süüdlast tuvastatud, ei saa välistada, et kahju tekkis alal, mille eest vastutab kaitsevägi, ning seetõttu otsustas kaitsevägi 12. septembril perekonnale hüvitada autoremondikulud," selgitas kaitsejõudude peastaabi pressiesindaja.

Kaitsevägi tuletab loodussõpradele ja seenelistele meelde, et kaitseväe harjutusaladele minnes tuleb väga hoolikalt jälgida seal kehtivaid liikumispiiranguid ja ohutusnõudeid. Kaitsevägi juhib tähelepanu, et ohutusmärgistuse lõhkumine või varastamine on otseselt seotud ohuga inimeste elule ja tervisele ning palub ohutusmärgistuse rikkumisest teatada harjutusala haldajale või kohalikku kaitseringkonda.

„Kaitsevägi ei takista harjutusaladel liikumist, kui seal ei viida parajasti läbi laskeharjutusi ja õppusi. Kuid kindlasti ei tohi sinna minna, kui toimuvad laskmised. Parim viis tagamaks oma turvalisust on enne harjutusaladele sisenemist uurida, kas seal käib parajasti väljaõpe või mitte,“ ütles kaitseväe logistikakeskuse harjutusalade jaoskonna ülem kapten Kaupo Kaiv.

Kaitseväe harjutusalasid haldav kaitseväe logistikakeskus edastab teavet harjutusaladel toimuvate õppuste ja laskmiste kohta kohalikele ajalehtedele, omavalitsuste veebilehekülgedele ning avaldab infot kaitseväe harjutusväljade veebileheküljel ning harjutusväljadel olevatel informatsioonitahvlitel.

Vältimaks inimeste juhuslikku sattumist kaitseväe harjutusväljadele on alade piirid tähistatud valge-punase või kollase-punase triipudega postidega. Laskmiste ajaks heisatakse harjutusväljade lipumastidesse punased lipud, suletakse sissesõiduteedel olevad tõkkepuud ning paigutatakse maastikule julgestusmeeskonnad.

Harjutusväljade veebileheküljel http://harjutusvali.mil.ee informeeritakse vähemalt seitse päeva ette, mis kuupäevadel ja kellaaegadel ning mis relvadest mingil harjutusalal lastakse. Samuti saadetakse kaks korda kuus kohalikele ajalehtedele nagu Harju Elu, Võrumaa Teataja ja Põhjarannik avaldamiseks informatsioon järgneval kahel nädalal harjutusväljadel toimuvast tegevustest. Harjutusaladega piirnevatele kohalikele omavalitsustele edastatakse nende veebilehekülgedel avaldamiseks kord kuus harjutusvälja järgneva 30 päeva tegevuskava. Lisaks on paigutatud harjutusväljade sissesõiduteede juurde informatsioonitahvlid, kus on samuti nädal aega varem olemas teave harjutusväljal toimuva kohta.

„Ohutuse tagab õppuste läbiviija, kuid vastutus lasub igal juhul ka harjutusalale tulnud seenelisel, matkajatel, loodushuvilistel. Seetõttu on väga oluline, et siiski kogemata õppuste või laskmiste ajal harjutusaladele sattunud inimesed kuulaksid vastuvaidlematult kõiki kaitseväelaste korraldusi,“ ütles kapten Kaivo Kaiv.