Ekspert: Venemaa jaoks on Balti riikide venelased survestamisvahend

Venemaa peab Eesti ja Läti venekeelset elanikkonda eranditult poliitiliseks instrumendiks, mille abil neid riike survestada, sõnas Tallinna tehnikaülikooli õiguse instituudi inimõiguste keskuse juht Evhen Tsybulenko.

Kommenteerides Venemaa regulaarseid süüdistusi Eesti ja Läti aadressil venekeelse elanikkonna õiguste rikkumises, kaasa arvatud kodakondsuse vallas, ütles Tsybulenko BNS-ile, et Venemaa kasutab kohalikke venelasi ära. "Seda kriitikat kasutatakse just nende riikide survestamiseks, kes on Venemaa seisukohalt ebasõbralikud. Kui jutt käib liitlastest, kasvõi tinglikest, eelistab Venemaa rikkumisi mitte märgata ning tegutseb "Franco valemi" järgi: “Sõpradele kõik, vaenlastele seadus"," märkis ta.

"Kesk-Aasia riikides pole olukord venelaste õigustega mitte lihtsalt halb, vaid lausa hirmuäratav. Paljudes neist on venekeelne elanikkond vähenenud kaks-kolm korda. Inimesed põgenevad sealt ebainimlike tingimuste pärast, jättes maha oma vara. Kui Venemaal seda ka mainitakse, siis möödaminnes ning mitte kesksetes meediaväljaannetes. Venemaa ei tõstata neid küsimusi praktiliselt ka rahvusvahelisel tasemel," nentis ekspert.

"Umbes samal ajal kui Tallinnas teisaldati pronkssõdur kalmistule, hävitati, mitte ei paigutatud mujale analoogne mälestusmärk Usbekistanis. Seejuures hävitati ka läheduses asunud õigeusukirik. Ja Vene meedia seda praktiliselt ei maininudki," tõi ta näite.

Tsybulenko sõnul ei saa Eestis rääkida mingitest tõsistest rikkumistest.

"Mitte ükski rahvusvaheline leping ei kohusta Eestit andma kodakondsust absoluutselt kõigile, ilma naturaliseerimisprotsessita. Sageli viidatakse Venemaa ja Eesti vahelisele lepingule, ent selles on öeldud, et kõik isikud võivad saada kodakondsuse, lähtudes oma soovist. Mis on üldiselt toimunudki – Eesti territooriumil kellelegi kodakondsust vägisi ei antud. Kes tahtis, naturaliseerus ja sai Eesti kodakondsuse, kes tahtis, võttis Vene, Ukraina vms. Nii et see lepe on täidetud," kinnitas ta.

"Mis puutub naturalisatsiooniprotsessi, siis selle kehtestavad valitsused, ning pole olemas ühtegi rahvusvahelist dokumenti, mis seda protseduuri reguleeriks. Protseduur eksamite kaudu on väga levinud, see on olemas ka Venemaal. Seejuures on keeleeksam Venemaal keerulisem kui Eestis. Veelgi enam, ka Venemaal on olemas passid kodakondsuseta isikutele. Need on rohelised, ent sisu see ei muuda. Venemaal on terved külad, milles elavad juba kümme aastat Kesk-Aasiast põgenenud etnilised venelased, ning nad ei saa erinevate väljamõeldud ettekäänete tõttu siiani Venemaa kodakondsust taotleda. Aga seejuures väljastati näiteks Lõuna-Osseetias Venemaa Föderatsiooni kodanike passe vaat et kõigile soovijatele. Topeltstandardid. Nii et kõik Venemaa etteheited Eesti kodakondsuspoliitika aadressil on alusetud," sõnas Tsybulenko.

"Veel üks näide sellest, kuidas Venemaa Eesti venekeelset elanikkonda vaid peenrahana ära kasutab. Pärast sündmusi pronkssõduriga üritas Venemaa kehtestada Eesti suhtes sanktsioone, ning need sanktsioonid andsid esmajoones löögi transiidile. Aga transiidis oli hõivatud peamiselt venekeelne elanikkond. Ja Venemaa juhtkond teadis seda suurepäraselt. Nii et kui sanktsioonid kellegi pihta ka lõid, siis Eestis elavate venelaste pihta," toonitas ta.

"Edukate demokraatlike riikide näide on oma olemuselt autoritaarsete režiimide jaoks ohtlik, sellega ongi selgitatav Venemaa kriitika meie aadressil," sõnas leiab Tsybulenko.