Politsei muudab roolijoodikutele aresti taotlemise reegliks

Kui möödunud aastal viis politsei purjus roolikeerajaid karistuseks arestimajja kampaania korras, näiteks jaanipühade ajal, siis tänavu on plaanis muuta purjus sõidukijuhtidele aresti taotlemine reegilks.

Politsei- ja piirivalveameti (PPA) korrakaitsepolitseiosakonna juhi Tarmo Miilitsa sõnul ootab alanud aastal kinnipidamine ja tõenäoliselt arest neid, kes juhivad mootorsõidukit 0,8-promillise või suurema joobega ning kellel on varasem karistus sarnase rikkumise eest kustumata, kellel on varasema sellise rikkumise eest juhtimisõigus peatatud või kellel puudub juhtimisõigus sootuks. "Kui juhi joove on selline, mis tingib kriminaalmenetluse alustamise ehk suurem kui 1,5 promilli, siis prokuratuuriga kokku lepitud praktika järgi taotleb prokurör rikkujalt sõiduki konfiskeerimist. Seda juhul, kui rikkuja oli silmnähtavalt raskes joobes, teda oli varem joobes juhtimise eest karistatud või kui tal polnud juhtimisõigust," ütles Miilits intervjuus BNS-ile.

Ühtlasi on Miilitsa sõnul tänavu eesmärk rakendada lisaks rikkujale endale kuuluva sõiduki konfiskeerimisele ka varalise õiguse konfiskeerimist ehk rikkujatel on oht ilma jääda ka liisingsõidukitest. "Kohtud tegid mullu liiklusrikkujate sõidukite konfiskeerimisega juba ka algust - näiteks kui 2011. aastal oli vaid neli konfiskeermist, siis mullu juba 40," lisas Miilits.

Rahatrahv määratakse tänavu üldjuhul sanktsiooni ülemises kolmandikus. Samalaadsete rikkumiste eest karistuste määramisel võtab aga politsei tänavu üldjuhul aluseks põhimõtte, kus esmakordse rikkumise korral määratakse rahatrahv, korduva rikkumise korral võetakse ära juhtimisõigus ning jätkuva rikkumise korral kohaldatakse aresti taotlemist. "Rahatrahvide määramisel kasutab politsei niinimetatud trepisüsteemi ehk rikkumiste eest, kus vastutuse koosseisud on sätestatud mitmelõikelistena, alustatakse iga järgneva lõike rahatrahvi suuruse määramist eelmise lõike sanktsiooni ülemmäärast," selgitas Miilits.

Tema sõnul arvestab politsei ühtlasi rikkumise olemust, näiteks kindlasti peab arvestama juhtimisõiguse peatamisega juht, kes ületab näiteks lasteasutuste juures märgatavalt kiirust, samas kui hõreda liiklusega maanteel veelgi suurema kiiruseületamisega vahele jäänud rikkujal võib juhtimisõigus alles jääda. "Üldine reegel on aga see, et juhtimisõiguse kaotavad rikkujad, kes oma teoga ohustasid jalakäijaid. Juhiloata roolikeerajatest aga satuvad suure tõenäosusega arestimajja need, kes omavad kehtivat karistust juhtimisõiguseta sõidu eest," ütles Miilits.

Politsei- ja piirivalveameti kinnitusel oli politsei mullu raskete liiklusrikkumiste puhul otsustavalt karm, mida näitab ka statistika. Liiklusrikkujatele määratud arestid tõusid mullu varasema aastaga võrreldes 80 protsenti, eriõiguste äravõtmine suurenes 30 protsent. "Kui varem viibutas politsei sageli näppu, kuid karistust ei järgnenud, siis nüüd tõmmati erinevatele patustamistele selge piir vahele ja ohtliku rikkumise korral enam pelgalt hoiatusega ei pääsenud. Nii vähenes hoiatusmenetlus mullu 56 protsenti ehk kui 2011. aastal oli hoiatusmenetlusi üle 52 000, siis mullu 23 000," ütles Miilits.