Austraalia uurib eestlaste petuskeemi

Austraalia võimud uurivad praeguseks juba 30 juhtumit, kus noori Eesti kodanikke kahtlustatakse identiteedipettuses, mille eesmärk oli nime vahetades uus viisa hankida ja Austraalias elamist pikendada, kirjutab Postimees.

Eesti kodanikest noored saavad suhteliselt lihtsalt antava töö- ja puhkeviisa alusel Austraalias viibida kõige rohkem kaks aastat. Kui viisa lõpeb, taotletakse Eestis uus nimi, enamasti perekonnanimi ja täidetakse paberid Austraaliasse minekuks, teeseldes, nagu poleks seal ealeski viibitud, kirjutab Postimees.

Kõik seni avastatud pettusejuhtumid on aset leidnud Lääne-Austraalia osariigis, ütles Eesti konsul Sydneys Triinu Rajasalu Postimehele. Lääne-Austraalia suurim linn on 1,8 miljoni elanikuga Perth, kuid eestlaste hulgas on populaarsed ka osariigi põhjaosa rannikul asuvad kaevandus- ja tööstuslinnad.

Eesti konsulile antud viimase info järgi on nimevahetuse kaasusi juba 30, ent ka see võib veel muutuda. Veel paari nädala eest oli Eestile teadaolevaid juhtumeid 20 ringis.

Rajasalu postitas hiljuti ka Facebookis olevasse Austraalia eestlaste vestlusrühma hoiatuse, et keegi nimevahetuse skeemi kasutada ei mõtleks. Hoiatus põhjustas elava arutelu, kus paljud Austraalias rändavad ja töötavad noored taunisid ebaseaduslikku käitumist ning eestlaste maine kahjustamist, kuid leidus ka neid, kes sellesse pigem mõistvalt suhtusid.

Siseministeeriumi rahvastiku toimingute osakonna nõunik Ene Mitin ütles Postimehele, et tema hinnangul ei ole nimemuutmise protseduuri Eestis ülearu lihtsaks tehtud.

Eelmisel aastal oli Eestis 1631 nimemuutmist, neist 322 juhul oli tegemist keerulisema juhtumiga, mis polnud seotud abiellumisega või näiteks suguvõsa nime tagasivõtmisega. 117 juhul sooviti muuta üksnes perekonnanime.

Nimeseaduse järgi peab nime muuta sooviv Eesti kodanik või kodakondsuseta isik oma taotlust põhjendama, ja juhtumid, mille puhul on tarvis teha kaalutlusotsus, vaatab läbi üheksaliikmeline siseministeeriumi komisjon. Seda juhib ministeeriumi rahvastiku toimingute osakonna juhataja Enel Pungas. Lõpliku otsuse teeb aga regionaalminister Siim-Valmar Kiisler. Nime muutmisest keeldumisi oli läinud aastal 21 korral.

Mitin ei olnud veel valmis andma hinnangut, kas Eesti kodanikud, kes on esitanud nime muutmiseks seaduses toodud põhjenduse, kuid tegelikult püüdnud seeläbi saada pettuse teel Austraalia viisat, on niiviisi toimides ka Eestis seadusega pahuksisse läinud. «Valeandmete esitamine on karistatav,» viitas ta samas. Karistusseadustiku paragrahv 280 ütleb, et ametiasutusele valeandmete esitamise eest, kui see on toime pandud ametliku dokumendi või muu hüve või tulu saamiseks, karistatakse rahalise karistuse või kuni üheaastase vangistusega.

«Tahaks loomulikult, et eestlased käituksid välismaal normaalselt ja eeskujulikult ega läheks seadusega pahuksisse,» lisas siseministeeriumi nõunik.

Ka Austraalias võib selle eest vangi sattuda. «Inimesed, kes tabatakse migratsioonipettuselt, peaksid mõistma, et Austraalia seaduste kohaselt võib neile määrata vanglakaristuse või suure rahatrahvi ning viisakeelu,» kinnitas novembris Postimehe päringule vastates Austraalia immigratsiooni- ja kodakondsusameti pressiesindaja Lancia Jordana.

Nime muutmise taotlus tuleb Eestis kõigepealt esitada maavalitsusele või Tallinnas perekonnaseisuametile. Lihtsamatel juhtudel teeb otsuse maavalitsus või amet ise. Välismaal elava Eesti kodaniku puhul ei ole taotluse esitamiseks isegi vaja tingimata füüsiliselt Eestisse tulla, vaid seda võib teha digiallkirjaga või esitades taotluse Eesti esinduse kaudu.

Üldjuhul on Eestis lubatud nime muuta üks kord, mitmendat korda muutmiseks on tarvis mõjuvat põhjust.

Siseministeerium ei ole Austraaliasse minekuks nimemuutmise skeemi seni uurinud, kuid Mitini sõnul on sel aastal nagunii kavas arutada, milliseid muudatusi 2010. aastal jõustunud nimeseaduse praegune versioon võiks vajada.