Ligi 500 algajat autojuhti saadeti järelkoolitusele

Esmase juhiloaga liiklusrikkujad peavad 2011. aastal jõustunud liiklusseaduse kohaselt läbima järelkoolituse koos psühholoogi nõustamisega, eelmisel aastal läbis järelkoolituse 479 isikut, kirjutab Postimees.

Liikluspsühholoogid tegutsevad viies Eesti linnas: Tallinnas, Tartus, Pärnus, Rakveres ja Narvas. Lisaks esmase juhiloaga rikkujatele teeb psühholoog järelkoolitust ka nendele isikutele, kes on saanud karistada mootorsõiduki alkoholi- või narkojoobes juhtimise eest, ning isikutele, kellelt juhtimisõigus on korduvalt ära võetud.

«Teised järelkoolitajad, näiteks vastava ettevalmistuse saanud mootorsõidukijuhi õpetaja, kellel ei ole psühholoogi haridust, võivad järelkoolitust läbi viia üldiste riskikäitumise ilmingutega juhtidele, kellel juhtimisõigus on esmakordselt ära võetud,» selgitas eksamiosakonna juhataja Toivo Kangur Postimehele.

Sisult on järelkoolituse puhul tegemist nõustamisega, mis on Kanguri sõnul vajalik täiskasvanud isiku hoiakute muutmiseks. «Selle käigus tehakse kindlaks isiku probleemi alge ehk väärkäitumise põhjus ja harjutatakse isikuid kasutama strateegiaid, millega vältida tulevikus riskeerivat liikluskäitumist,» rääkis ta. «Nõustamise eesmärgiks on anda juhile lähtuvalt tema riskikäitumise iseloomust teadmised ja kujundada käitumismudelid, kuidas tagada enda ja teiste liiklejate ohutus.»

Kui järelkoolitusel osaleja ei ole kõigist koolituse loengutest osa võtnud või on keeldunud koolitusel antud ülesandeid täitmast, siis loetakse järelkoolitus mitteläbituks, kirjutab Postimees.

«Järelkoolituse on pooleli jätnud paari-kolmekümne inimese ringis,» täpsustas Kangur. «Neid isikuid, kes on end registreerinud ja seejärel pole kohale tulnud, on olnud 90 inimese ringis.»

Küsimusele, kui tulemuslikud järelkoolitused on, vastas Kangur, et seda saab hinnata mõne aasta möödudes. «Psühholoogiliste järelkoolituste mõju-uuringud Euroopas on näidanud, et vähemalt 60 protsenti nõustatutest ei satu järgmise viia aasta jooksul sama probleemiga karistusregistrisse,» märkis eksamiosakonna juhataja. «Loodetavasti ei ole meie tulemused halvemad.»

Liikluspsühholoog Gunnar Meinhard pakkus, et üheks tulemuslikkuse mõõdupuuks võiks olla seni toimunud koolitustel käimise regulaarsus. Teiseks võiks tema sõnul tulemuslikkust hinnata korduvkoolitatavate hulgaga. Kui Euroopas tohib järelkoolituse efektiivsust hindavate uuringute põhjal olla korduvkoolitatavaid kuni 30 protsenti kolme aasta jooksul, siis Eestis on pooleteise aasta jooksul korduvkoolitatavate hulk alla viie protsendi.

«On selge, et järelkoolitusele saadetud isikud on negatiivselt meelestatud igasuguse tegevuse suhtes, mis nende juhtimisõiguse kiiret tagasisaamist pärsib,» rääkis Meinhard. Selline suhtumine tähendab liikluspsühholoogi sõnul üldiselt negatiivset hoiakut esimesel kohtumisel, kuid negatiivne suhtumine protsessi käigus tavaliselt muutub.

«Tavaliselt on viimaseks korraks jõutud arusaamisele, et järelkoolitusprotsess on osalejate tugiprogramm, mille käigus pakutud tehnikaid saab tulevikus efektiivselt kasutada,» ütles Meinhard. «Seega, negatiivsus asendub sageli positiivsusega.»