Politsei kasutab järjest sagedamini kuritegude paljastamiseks agente

Politsei kasutab keeruliste kuritegude avastamiseks ja lahendamiseks varjatud võtteid, millega kogutakse tõendeid ja infot - üha sagedamini on viimastel aastatel kasutatud niinimetatud politseiagente, kirjutab Eesti Päevaleht.

Justiitsministeeriumi andmeist 2012. aastal korraldatud jälitustoimingute kohta selgub, et politseiagentide kasutamine on hüppeliselt kasvanud. Kui aastail 2006-2009 kasutati agente kokku kaheksal korral, siis 2010. aastal küsiti politseiagendi kasutamiseks luba 16, 2011. aastal 23 ja möödunud aastal lausa 35 korral. Ühegi teise jälitustoimingu kasutamine pole nii palju sagenenud, kirjutab Eesti Päevaleht.

Kuigi seaduses on kirjas, et kui prokuratuur seda soovib, jäetakse politseiagendi kasutamise fakt saladusse ka pärast jälitustoimingu lõpetamist, võib siiski avalikult leida mõned kohtuotsused, milles prokuratuur on maininud agendi kasutamist tõendite kogumisel. Näiteks leiab kahe viimase aasta kohta kolm kohtuotsust, kus isik oli kohtu all süüdistatuna lapseealise seksuaalses ahvatlemises. Kõigi nende kolme juhtumi puhul püüdsid süüdimõistetud veebis alaealisi ahvatleda teadmata, et suhtlevad tegelikult politseiagendiga, kes mängib alla 14-aastast last, kirjutab Eesti Päevaleht.

Samas tõdeb ajaleht, et kui politseiagentide sagedasema kasutamise kohta politseilt selgitust paluda, siis sisulist vastust ei saa. Kuigi agentide kasutamise arv on täiesti avalik, on kõik muu selle ümber ülimalt salajane. Politseist vastas pärast ööpäevast mõtlemisaega Eesti Päevalehele keskkriminaalpolitsei pressiesindaja Kaarel Kuusk, kes ütles politseiagentide kohta ainult seda, et kogu neid puudutav teave on riigisaladusega kaetud. „Seda nii politseiagentide turvalisuse kui ka meetodi mõttekuse huvides. Kõik, mida selle teema puhul avaldada saab, asub kriminaalmenetluse seadustikus ja justiitsministeeriumi kokkuvõttes,” lisas ta.

Juhtiv riigiprokurör Heili Sepp märkis agentide kasutamise sagenemise kohta järgmist: „Politseiagendi rakendamise kasv viimaste aastate jooksul on suuresti seotud kriminaalmenetluslike meetodite parema teadvustamise ja menetlusressursi kasutamise temaatikaga. Valdkonnad, kus politseiagenti kasutatakse, on üldjoontes jäänud samaks.”

Sepp juhtis tähelepanu, et tuleb vahet teha politseiagendil ja matkijal. Esimene on politseiametnik, kes kogub kriminaalasjas tõendeid muudetud identiteeti kasutades. Matkimine seevastu on eraldi jälitustoiming, mis seisneb kuriteotunnustele vastavas tegevuses kohtu loal ja mille puhul ei ole vaja identiteeti muuta.