Riigikogu lükkas kaheksa tunniga tagasi 59 eelarve muudatusettepanekut

Riigikogu jõudis kolmapäevase istungi lõpuks neljapäeva hommikul kella 9.44 ajaks läbi hääletada järgmise aasta riigieelarve seaduse eelnõule esitatud 402 muudatusettepanekut 60, millest vaid üks leidis toetust.

Toetust leidis rahanduskomisjoni enda algatatud ettepanek, ülejäänud muudatusettepanekud lükkas riigikogu tagasi, teatas neljapäeval BNS-ile riigikogu pressitalitus. Hääletamine jätkus neljapäeval kell 10 alanud istungil. Sotsiaaldemokraatliku Erakonna (SDE) fraktsioon võtab enne iga hääletust kümneminutilise vaheaja, mistõttu liigub parlament edasi aeglases tempos.

On võimalik, et muudatusettepanekute hääletamine jätkub ka koalitsioonierakondade ettepanekul kokku kutsutud lisaistungitel. Neli lisaistungit, millest esimene toimub neljapäeval kell 17, võivad vahedega kesta kuni esmaspäeva hommikuni.

Kolmapäeval kell 14 eelarvearutelu alustanud parlament jõudis muudatusettepanekute läbivaatamiseni pärast üle nelja tunni kestnud läbirääkimisi kell 22.40 ning juba esimese ettepaneku hääletamise eel palus SDE fraktsiooni aseesimees Indrek Saar kümme minutit vaheaega. Kella üheks öösel oli riigikogu 402 muudatusest läbi hääletanud 13, kella kaheksaks napilt 50 ning kella kümneks 60.

SDE on lubanud hääletusele panna kõik muudatused ning võtta nende eel ka kuni kümneminutilisi vaheaegu, kui valitsusliit ei nõustu tõstma lapsetoetust. Muudatusettepanekuga soovib SDE esimese ja teise lapse eest makstava lapsetoetuse alates 1. juulist kolmekordistada, mis nõuaks eelarvest 53 miljonit eurot. Raha soovivad nad selleks saada 26-protsendilise tulumaksuastme kehtestamisest tulule, mis aastas ületab 14 000 eurot.

Rahanduskomisjoni esimees Sven Sester andis kolmapäeval alanud riigieelarve seaduse teise lugemise alguses ülevaate komisjoni istungitel toimunud aruteludest. Ta ütles, et tähtajaks 30. oktoobriks esitati eelnõule 403 muudatusettepanekut, millest kaks võeti hiljem tagasi. Rahanduskomisjon koostas ühe ettepaneku. See koosneb suures osas ministeeriumide valitsemisalade sisestest tehnilistest muudatustest, teksti täpsustamisest ja ühe paragrahvi lisamisest, mille sisu on Riigi Kinnisvara ASile riigieelarves planeeritud rendikulu mahtude muutmine.

Sester märkis, et esitatud muudatusettepanekutele, mis tingivad eelnõus ettenähtud tulude vähendamist, kulude suurendamist või ümberjaotamist, tuleb algatajal lisada rahalised arvestused. Nendes on vajalik näidata ära kulude katteks vajalikud tuluallikad. "Tulenevalt sellest, et need nõuded polnud täidetud, jättis komisjon fraktsioonidelt ja liikmetelt laekunud muudatusettepanekud  arvestamata. Üks ettepanek leidis küll osalist toetust," ütles Sester. Ta andis ülevaate muudatusettepanekute sisust ja vastas enam kui nelja tunni jooksul esitatud küsimustele.

Sester rõhutas järgmise aasta riigieelarve sotsiaalset suunitlust. Valitsemisalade palgafondid suurenevad 5,1 protsenti, keskmine pension suureneb 5,8 protsenti. Suur osatähtsus on sotsiaalkulude kasvul. Nimelt moodustavad sotsiaal- ja muud toetused füüsilistele isikutele tuleva aasta riigieelarve kogumahust 27,7 protsenti  ehk 2,28 miljardit eurot. Järgmisel aastal on riigieelarve investeeringute kogumahuks kavandatud 832 miljonit eurot ehk ligi 18 protsenti kõigist investeeringutest Eestis. Valitsussektori võlakoormus kasvab eelnõu järgi järgmise aasta lõpuks 10 protsendini sisemajanduse koguproduktist.

Eelnõuga kavandatakse tuleva aasta riigieelarvesse tulusid kaheksa miljardit eurot, mida on 349,1 miljonit eurot ehk 4,6 protsenti enam kui selleks aastaks planeeritud. Eelarve kulud kasvavad 377 miljonit eurot ehk 4,9 protsenti 8,06 miljardi euroni.

Läbirääkimistel sõna võtnud riigikogu liikmed analüüsisid eelarve eelnõu ja tõid välja oma seisukohad. Opositsioonierakondade saadikute kõned olid eelnõu suhtes meelestatud kriitiliselt. Keskne kõneaine oli seotud lastetoetuste tunduva suurendamise nõudmisega. Rahanduskomisjoni esimees selgitas, et tegelikult on muudetud lastetoetuste summasid ja täiendavalt toodud sisse vajaduspõhine lastetoetus. "Lastetoetuste mitmekordistamine ei saa olla tõhus mudel, et eraldame universaalselt kõigile ja kogu aeg. Ühiskonna käsutuses olevate ressursside piires on tähtis vaadata pigem vajaduspõhisust," ütles Sester. Tema hinnangul see süsteem toimib.

Pärast läbirääkimisi algas muudatusettepanekute hääletamine.

Lõpphääletusele peaks järgmise aasta riigieelarve eelnõu jõudma 11. detsembril.