Iga neljas laps kasvab üksikvanemaleibkonnas

Rahvaloenduse andmetel kasvab Eestis iga neljas alaealine laps üksikvanemaleibkonnas, enam kui 90 protsenti üksikvanematest on naised, edastas statistikaamet.

Eestis kasvab 2011. aasta rahvaloenduse andmetel igas seitsmeteistkümnendas leibkonnas alaealised lapsed koos üksikvanemaga, kõigist alla 18-aastaste lastega leibkondadest on üksikvanemaleibkondi 24 protsenti, , teatas statistikaamet BNS-ile. 2000. aastal oli viimane näitaja ühe protsendipunkti võrra suurem.

Üksikvanemaid elab keskmiselt rohkem kolmes maakonnas – Harju-, Tartu- ja Ida-Virumaal, vastavalt 45, 11 ja 12 protsenti. Kolmandik kõigist üksikvanemaleibkondadest elab Tallinnas.

Kõige kõrgem on alaealisi lapsi kasvatavate üksikvanemaleibkondade osatähtsus lastega leibkondade seas Ida-Virumaal ning madalaim Raplamaal ehk vastavalt 27 ja 20 protsenti. Eesti keskmine on 24 protsenti.

Üksikvanemaks on peamiselt naised. Lastega üksikvanemaleibkondadest on üksikemasid 92 protsenti ehk 33 408 leibkonda ja üksikisasid kaheksa protsenti enk 2808 leibkonda.

Amet märgib, et noori üksikemasid ja -isasid on Eestis pigem vähe ning üksikvanemaks jäädakse tavaliselt elu jooksul. Soo-vanusjaotus näitab, et mida vanemaks naised saavad, seda enam leidub ka nende seas üksikvanemaid. Muutus üksikvanemate arvu vähenemise suunas toimub naistel alates 40. eluaastast, mehed aga jäävad üksikvanemaks vanemas eas kui naised. See on tingitud meestele omasest hilisemast kooselu alustamise vanusest.

Perekonnaseisu järgi ei ole pooled alla 18-aastaste lastega üksikvanematest kunagi seaduslikus abielus olnud. Amet nendib, et Euroopa Liidus on Eesti sellise trendi poolest edetabeli tipus. Ligikaudu kolmandik Eesti üksikvanematest on perekonnaseisu järgi lahutatud, 15 protsenti seaduslikus abielus ja viis protsenti lesed.

Andmed näitavad, et eestlaste ja venelaste vahel olulisi erinevusi ei ole. Üksikvanemaks on 3,1 protsenti kõigist eestlastest ning 3,9 protsenti venelastest. Mitte-eestlaste hulgas on üksikvanemaid 4,4 protsenti ehk rohkem kui eestlaste seas.

Üksikvanemaleibkondades kasvab Eestis kokku 24 protsenti ehk 55 665 alaealistest lastest. Aastal 2008 elas Eurostati andmetel viiendik Eesti lapsi üksikvanemaga, seega on trend, mille kohaselt kasvavad lapsed ühe vanemaga, Eestis süvenemas ning Eesti ei ole selles osas EL-is erandlikus olukorras.

Amet märgib, et üksikvanemaleibkondades on laste arv tavaliselt väiksem kui vabaabielu- ja abielupaaridel. Nii on Eestis 72 protsendil üksikvanemaleibkondades kasvamas üks laps ning 23 protsendil kaks alaealist last. Lasterikkaid üksikvanemaleibkondi on vaid viis protsenti. Kuna üksikvanemaks jäädakse tavaliselt elu jooksul, kasvavad üksikvanemaleibkondades pigem natuke vanemad lapsed.

Amet toob välja, et üksikvanemad on kooselus elavate paaridega võrreldes sõltuvamaks riigi pakutavatest toetustest. Kui Eestis üldiselt elatub peamiselt toetustest ja hüvitistest ligi 12 protsenti alaealisi lapsi kasvatavatest abielus või vabaabielus elavatest inimestest, siis üksikvanemate puhul on see näitaja 15 protsenti.