Täpselt 100 päeva pärast 25. mail valivad 400 miljonit inimest 28 Euroopa Liidu (EL) liikmesriigis järgmise Euroopa Parlamendi koosseisu.
Juulis ametisse asuvad 751 Euroopa Parlamendi liiget mitte ainult ei määra Euroopa poliitikameetmete suuna järgmisel viiel aastal, vaid ka valivad EL-i täitevorgani juhi, kelleks on Euroopa Komisjon president, teatas Euroopa Parlamendi infobüroo Eestis BNS-ile.
Esimest korda määrab uue Euroopa Parlamendi koosseis selle, kes juhib EL-i täitevorganit Euroopa Komisjoni, kes algatab õigusaktide koostamist ja teostab järelevalvet nende rakendamise üle. Uute reeglite kohaselt peavad EL-i valitsusjuhid, kes esitavad komisjoni tulevase presidendi kandidaadi, lähtuma valimistulemustest. Euroopa Parlament valib komisjoni uue presidendi liikmete häälteenamusega, mis tähendab, et vähemalt pooled ehk 376 valitavast 751 parlamendiliikmest peavad olema poolt. Seetõttu esitavad või on juba esitanud Euroopa erakonnad oma kandidaadid sellele EL-i juhtivale ametikohale enne Euroopa Parlamendi valimisi.
Parlamendis on praegu seitse fraktsiooni, mis esindavad rohkem kui 160 riigisisest erakonda. Vastavalt Euroopa Parlamendi kodukorrale peavad ühe fraktsiooni liikmetel olema sarnased poliitilised vaated ning fraktsioonis peab olema vähemalt 25 liiget vähemalt veerandist liikmesriikidest ehk praegu vähemalt seitsmest liikmesriigist. Liikmeid, kes ei taha olla seotud või keda ei ole võimalik seostada ühegi fraktsiooniga, nimetatakse fraktsioonilise kuuluvuseta parlamendiliikmeteks.
Valimiste suhtes kehtivad küll ühised EL-i eeskirjad, ent suures osas korraldatakse valimised kooskõlas riigisiseste traditsioonide ja seadustega. Näiteks võib iga liikmesriik ise otsustada, kas kasutatakse avatud või suletud nimekirjade süsteemi või konkreetset lävendit tingimusel, et see ei ole kõrgem kui viis protsenti. Eesti kasutab sel korral Euroopa Parlamendi valimistel avatud nimekirjade süsteemi. Minimaalne valimisõiguslik vanus on 18 aastat kõikides riikides peale Austria, kus see on 16 aastat. Valimiskandidaatide minimaalne vanus on riigiti erinev, ent enamasti siiski samuti 18 aastat. Valimistel osalemine on kohustuslik Belgias, Küprosel, Kreekas ja Luksemburgis.