Ilves: me hoolime riigikaitsest

AJALUGU Laupäev, 30. august 2008

JULGEOLEK • Ligi 243 miljonit krooni maksnud teise etapi valmimine Kuperjanovi pataljonis tõestas, et Eesti hoolib riigikaitsest, oma sõduritest ja ohvitseridest, ütles eilsel hoonete pidulikul sisseõnnistamistseremoonial president Toomas Hendrik Ilves.

„Viimased nädalad on näidanud, miks vajame riigikaitset,” ütles riigipea oma sõnavõtus. „Eksisid need, kes uskusid ajaloo lõppu ja tuhandeaastase rahu saabumist Euroopasse.”

Külma sõja ajal osutus Ilvese sõnul põhjendatuks eeldus, et Nõukogude Liit on agressiivne riik. Pärast 1989. aastat, mil endised idabloki riigid pääsesid NSVLi satelliitriigi staatusest, tekkis Ilvese sõnul arusaam, et Venemaast saab pärast mõningaid kasvuraskusi toimiva demokraatiaga riik, nagu Prantsusmaa või Suurbritannia. „Selles lootuses tehti valearvestus ja pigistati silm kinni, kui midagi valesti läks,” rääkis president.

Gruusiale kallaletungiga varises Ilvese kinnitusel kokku müüt, et Venemaa ei tungi oma piiridest väljapoole. On tekkinud uus julgeolekuline olukord. „Peame rohkem panustama riigikaitsesse,” rõhutas Ilves. Ta avaldas rahulolu Andrus Ansipi valitsusega, mis raskele eelarvelisele olukorrale vaatamata kavatseb järgmisel aastal riigi kaitsekulusid suurendada.

Riigipea hinnangul tuleb Gruusia konfl ikti valguses NATO viies artikkel, mis sätestab liikmesmaade kollektiivse kaitse, uuesti lahti mõtestada, et liikmete julgeolek oleks kaitstud. „Venemaa ja NATO ei ole võrdsed vastased, NATO on kordades tugevam kui Venemaa, kuid Venemaa on kordades võimsam kui tema naabrid,” ütles Ilves.

Kuperjanovi pataljoni tehtud investeering jääb mõneks aastaks suurimaks ühekordseks kulutuseks Eesti kaitseinfrastruktuuri, kuni see tiitel antakse üle Ämari lennurajale. „Me peame suutma liitlasi vastu võtta,” rõhutas president.

„Meie julgeolek on meie endi kätes,” ütles oma sõnavõtus kaitseminister Jaak Aaviksoo. Kuperjanovi pataljoni arendamise teine etapp pidi plaani kohaselt valmima kolm aastat tagasi, mistõttu ei saa riik ministri sõnul öelda, et lubadustest kinnipidamiseks on tehtud kõik võimalik. Puudutades Eesti kaitsepoliitikat, avaldas minister rahulolematust suutmatuse üle ühitada militaar- ja tsiviilelu. „Me ei suuda maakondades ühendada militaar- ja tsiviilkoostööd isegi lasketiirude osas,” ütles Aaviksoo.

Pataljonis tehtud tööd (miljonit krooni)

II kasarmu remont 42,05

III kasarmu remont 43,76

ühiselamu remont 19,55

hospidali ehitus 25,20

sõdurikodu ehitus 16,23

õppehoone ehitus 70,86

teed ja parklad 25,30

Allikas: kaitseministeerium