Vastseliina gümnaasiumis toimus kaks õpilaskonverentsi

ÕPILASKONVERENTS • Vastseliina gümnaasiumis vabariigi sünnipäeva künnisel toimud pidulik õpilaskonverents, kus kantakse ette 11. klassi õpilaste uurimistööd, oli järjekorras juba kümnes. Samal ajal pidasid arvult viiendat minikonverentsi 1.–5. klassi õpilased.
Uurimustöö kui kompleksne oskuste arendamine Vastseliina gümnaasiumis on mõistetud, et kaasaegne tööturg nõuab uute teadmiste ja oskustega inimesi. Üha olulisemaks muutub vajalike andmete leidmise oskus sellest tohutust inforägastikust, mida meile pakub internet, andmete analüüsi võime, aga samuti esinemisoskus ja julgus. Uurimistööde koostamine ja esitlemine on heaks võimaluseks neid võimeid kompleksselt arendada. Vastseliina õpilased alustavad uurimuslike tööde kirjutamisega juba esimeses klassis. Võrreldes teiste koolidega on erinevuseks ka see, et 11. klassi õpilased ei esita oma töid mitte tavapäraselt komisjoni ees, vaid seda tehakse pidulikul õpilaskonverentsil rohkearvulise kuulajaskonna ees. Enamus õpilasi saab esmase esinemiskogemuse just sellel konverentsil.

Noored ise peavad uurimistööde kirjutamisel väga oluliseks võimalust vestelda inimestega, kellega tavaelus kas ei puututa üldse kokku või ei võeta jutuks selliseid teemasid nagu töö kirjutamisel. Nii saadakse teada mitmetestki faktidest, mida pole kirjas üheski raamatus.

Piiramatu teemade valik motiveerib uurima

Kooli direktor Neeme Lumi meenutas avakõnes, et uuriva tööga on neil tegeletud ligemale 30 aastat. Algas see kodu-uurimislike töödega, kuid praeguseks on teemade ring oluliselt laienenud ja nüüd võivad õpilased valida just selle valdkonna, mis neile huvi pakub. Ligitõmbavad teemad motiveerivad tegema sisukamat tööd.

Üheks kindlaks teema-valdkonnaks on kujunenud vanemate ja vanavanemate elulood. Sel aastal jäädvustas uurimustöös oma 86aastase vanavanaema Pärja Kaselaane elukäigu Merlin Adason.

Konverentsi korraldaja õppealajuhataja Küllike Nageli sõnul laekus neile kokku 20 tööd 21 õpilaselt. Pooled neist olid seotud kodukoha ajaloo uurimisega, kolm tööd olid isikulood, viis olid kooliga seotud ja kaks rääkisid õpilaste hobidest. Andra Sarapuu oli teinud põhjaliku kokkuvõtte 41 aastat Võrumaa meditsiini edendanud Hillar Kaldast. Rauno Jallai valutas oma töös südant Eesti külade tuleviku pärast. Prargune seis on selline, et ta on ainuke laps selles külas. Ta esitas küsimuse, kas praeguse poliitika juures on külal üldse lootust säilida?

1.–5. klasside õpilased kirjutavad uurimistöö kindlal etteantud teemal. Käesoleval aastal oli pealkirjaks „Mäng läbi aegade” ja see tulenes Johannes Käisi Seltsi algatatud kodu-uurimuslikust konkursi teemast.

Tubli töö on leidnud tunnustust ka väljaspool kodukohta

Konverentsi lõpus andis Madis Linnamäe üle B. G. Forseliuse Seltsi autasud. Tänukirja sai 12. klassi õpilane Hanna Tohv eelmisel aastal kirjutatud uurimistöö „Ühe maja lugu” eest. 2. klassi Suure Kuldtukati sai uurimusliku tegevuse eest 12. klassi õpilane Gerda Sinisalu. Aukirja õpilastööde juhendamise eest sai õpetaja Külli Lendsaar ja 1. klassi Suure Kuldtukati Arthur Ruusmaa Võrumaa muuseumist õpilaste juhendamise eest uurimistööde koostamisel.

Vastseliina gümnaasiumi õpilaste uurimistööd on kirjutatud kogenud ja tugevate juhendajate juhtnööride järgi ning mitmedki neist on leidnud tunnustust ka väljaspool oma kooli. Eelmise aasta uurimustöödest esitati maakondlikule koduuurimiskonverentsile neli Vastseliina gümnaasiumi õpilastööd, neist kaks tulid sügisel ettekandele vabariiklikul õpilastööde konverentsil. Kolm tööd osales vabariigi presidendi auhindadele korraldatud vabariiklikul konkursil „20 aastat Eesti ajaloos”. Kõigi tööde autorid said seal raamatupreemia. Gerda Sinisalu töö võitis konkursil „Rahavahetused Eesti ajaloos” kolmanda koha ja ta sai koos juhendajaga preemiareisi Brüsselisse.

Külalised mitmekesistavad konverentsi

Kogemuste vahetamiseks ja õpilastele võõras keskkonnas esinemisvõimaluse andmiseks on Vastseliina gümnaasium kutsunud igal aastal esinema õpilasi ka teistest koolidest. Juba mitmeid aastaid on käinud oma uurimistöid esitlemas maakonna suurima kooli, Kreutzwaldi gümnaasiumi õpilased. Seekord kandsid Kaisa Thal ja Ann-Liisa Palok ette töö oma kooli õpetaja Lembit Linnamäe elust ning Sander Suleva kodukaitse loomisest ja lõpetamisest. Ka Kreutzwaldi gümnaasiumi õpilased peavad uurimustööde kirjutamise kogemust väga vajalikuks – nii ütles nende ajalooõpetaja Katre Rünk.