Vene turiste jagus aastavahetuseks Võrumaalegi

TURISM • Kuigi suurem osa 2011. aasta lõpus rekordarvudes Eestisse tulnud Vene turistidest piirdusid Tallinna ja suuremate linnade külastamisega, jõudis aastavahetusel varasemast rohkem Venemaalt tulnutest ka Võrumaale. Hotell Tamula hindas Vene turistide arvu kasvu varasemate aastatega võrreldes viieprotsendiliseks, Kubija hotellis oli see aga lausa 30 protsenti.

Kubija hotell-loodusspaas oli nii suure kasvuprotsendi taga teadlik töö. Hotellil on eraldi Vene turundusjuht, kes käib erinevatel sihtrühma messidel ja külastab ka isiklikult turismibüroosid. Hotellil oli külalistele aastavahetusel ka eesti-, inglise- ja venekeelne meelelahutusprogramm.

„Miks te siia kolkasse tulete?”

Kubija hotelli müügi- ja turundusjuhi Kadri Moppeli sõnul võiks Võrumaa välisturiste köita oma looduse ja suurlinnakärast eemalesaamise võimalustega. Selle seisukohaga nõustuvad teisedki majutusettevõtete pidajad. „Küsisin oma klientidelt, miks nad siia kolkasse tulid, sest kõik teised lähevad ju Tallinnasse? Nad ütlesid, et suured linnad on neid ära tüüdanud. Nad tulevad siia eelkõige ikka puhkust ja rahu nautima,” ütleb Võru vallas Arossa Villa turismitalu pidav Tiit Soosaar.

Võrumaa turismiinfokeskuse andmeil olidki 2011. aastal enamik nende poole pöördunud Vene turistidest kas Pihkvast, Moskvast või Peterburist.

Vaikuse otsinguil Venemaalt pühadeks Võrumaale tulnuid jätkus aasta viimastel päevadel ka väiksematesse turismitaludesse ja maapiirkondadesse. Vene turistid moodustasid enamuse aastavahetuse klientidest nii Arossa Villas kui ka Roosisaarel asuvas Kuningatalus. Uhtjärve Ürgoru Nõiariigile oli möödunud aastavahetus esimene kord Vene turiste majutada.

„Läks ideaalselt, hästi rahulikult. Paremaid kliente ei saaks tahtagi,” ütleb Nõiariigi peremees Aivo Värton. Aastavahetusel oli tema talus 14-liikmeline grupp Peterburist. „Nendega oli nii, et kui panid maki saalis käima, siis nemad panid selle seisma, kuna soovisid vaikust nautida,” ütleb Värton.

Turismitalu pidajate väitel tundsid turistid suurt huvi Eesti ja eriti Võrumaa kohta ning olid rõõmsad, et said siin oma emakeeles hakkama. Kõige rohkem kurtsid turismiga tegelejad lume puudumise üle, sest see piiras külaliste siinseid võimalusi aktiivse puhkuse veetmiseks.
Erinevalt Kubija hotellist ei ole teised intervjueeritud hotellid ja turismitalud eraldi Vene turistidele suunatud teavitustööd teinud.

„Ma ei ole mingeid pingutusi teinud, et Vene turiste püüda. Kõik minu Venemaalt tulevad kliendid pärinevad samast allikast,” ütleb Arossa Villa peremees Tiit Soosaar. Nimelt toimuvad turismitalus kaheksandat aastat suvised Vene lastelaagrid, tänu millele teavad laagris osalenud lapsed turismitalu kiita oma vanematele ja tuttavatele.

Kuigi täpsed andmed on alles kogumisel, külastas 2011. aastal Eestit esialgsetel hinnangutel varasemast rohkem Vene turiste. Kasvutrendi põhjendatakse eelkõige uute lennu- ja laevaliinide avamise ning euro kasutuselevõtuga. Detsembris prognoosis EAS, et aastavahetuseks tuleb Eestisse vähemalt 20 000 Vene turisti.

Võrumaal juba rusikareegliks saanud statistika, et aasta lõikes on umbes 70 protsenti turistidest Eestist ja 30 protsenti välismaalt, Võrumaa turismiinfokeskuse esialgsetel andmeil 2011. aastal ei muutunud. See-eest on Vene turistide osakaal siiatulevate välisturistide hulgas aasta-aastalt kasvanud. Eelmisel aastal oli Võrumaad väljastpoolt Eestit uudistama tulnute seas Venemaa neljandal kohal, jäädes alla vaid Soomele, Lätile ja Saksamaale.