Soojahinna tõus ja tuuline ilm kergitasid kortermajade küttekulusid

KÜTTEARVED • Võru kortermajade elanikel on viimastel kuudel toimunud küttehinna hüppeline tõus, mida kinnisvarahaldusfirma põhjendab soojahinna tõusuga ja soojafirma tugeva tuulega.

Võrus turu lähedal asuvas Lille 15 kortermajas elav Viktor Potaptšuk kurtis, et tema kolmetoalises, 59ruutmeetrises korteris on detsembrikuu küttekulu arvestatud 98 eurot, mis on üllatav, sest ilmad on olnud soojad. Näiteks oktoobris oli olnud küttearve poole väiksem ja novembris 75 eurot. „Seda on liiga palju,” kommenteeris Potaptšuk küttearvet, „väljas olid plusskraadid.” Ta lisas, et näiteks politseimaja juures asuvas samalaadses majas on tema tuttavatel küttearve poole väiksem. Möödunud aastal samal ajal oli küttearve olnud küll 150 eurot, ent siis paukus väljas ligi 30kraadine pakane. „Meil on väike maja, aga arved on suured,” imestas mees. Majas on kõigest 33 korterit.

„Kõigil on läinud arved suuremaks, sest päevasoojust enam pole,” kommenteeris kõrgemaid arveid Lille 15 kortermaja haldava OÜ Võru Kinnisvara peaökonomist Silvi Luts. Ta ütles, et lisaks on tegemist ühe kallima majaga, mis on ühiselamust ümber ehitatud ja peab halvasti sooja. Luts selgitas, et igas majas on olemas soojamõõtja ja sealt saab soojakulu täpselt vaadata. Arvestus käib nii, et Võru Soojus esitab Võru Kinnisvarale arve ja kinnisvarafirma jagab selle vastavalt majade soojusmõõtjate näitudele ära.

Hinda tõstetud kaks korda

Võrreldes eelmise aastaga on Võru Soojus hinda tõstnud kaks korda, ühe korra novembris ja teist korda on tõus tänavu jaanuaris. Kokku tõuseb hind seega ligi 11 protsenti, 55 euro pealt MW eest 61 euro peale.

Võru soojafirma AS Võru Soojus juht Ilmar Sild ütles suurte soojaarvete muret kommenteerides, et aasta lõpp oli küll soe, aga eriline selles mõttes, et tuul oli väga tugev. „Varem pole olnud nii pikalt nii tuuliseid ilmu,” rääkis ta, „majade konstruktsioonid hakkasid jahtuma.”

Sild märkis, et samuti suureneb küttekulu hüppeliselt, kui temperatuur langeb alla null kraadi, see on pluss ühe pealt miinus ühe peale. Näiteks –5 kraadi pealt –9 peale nii suurt küttekulu muutust pole.

Tänavuse talve kohta märkis Sild, et see on kerge talv ja kliendid on üldjuhul rõõmsad. Novembris oli küll väike hinnatõus, mis tulenes kütuse kallinemisest  ja jaanuari tõus on seotud hakkpuidu hinnasoodustuse kadumisega üle Eesti.

Tuleviku suhtes oli aga Sild optimistlik, märkides, et lähiajal ehk järgmiseks kütteperioodiks hinnatõusu näha pole. „Hind võib isegi langeda,” prognoosis Sild, lisades, et puidu tarbimine maailmas väheneb ja seetõttu on jäänud palju hakkpuitu ladudesse seisma.

Kortermajade puhul soojuse pealt kokkuhoiu võimalusi palju ei ole. Nagu rääkis Silvi Luts Võru Kinnisvarast, siis pakub riigi laenufirma Kredex küll pankade kaudu majade remondiks laenu, ent Võru korterite madalat hinda arvestades ei tasu see ära. Näiteks sealsamas Lille 15 majas maksab korter ligi 6000 eurot, maja soojustamise eest tuleb ühe korteri omanikel välja käia poole rohkem raha. „Seepärast Võrus polegi majadel Kredexi laenu võetud,” ütles Luts, „kes natuke arvestab, see saab aru, et laenu tuleb maksta rohkem tagasi, kui korter üldse maksab.”

Väiksemate ja jõukohasemate võimalustena kortermajades küttekulusid vähendada tõi Luts välja tasakaalustusventiilid ning akende vahetuse nii keldris kui trepikodades. „Seda raha suudetakse ikka kokku panna,” märkis ta.

• Sooja hind jätkuvalt tõusuteel. Ühe MW sooja hind tarbijale ASi Võru Soojus katlamajast (eurodes)

Jaanuar 2007 - 42,87; jaanuar 2008 - 55,68; jaanuar 2009 - 55,68; jaanuar 2010 - 52,16; jaanuar - 2011 - 55,04; november 2011 - 60,04; jaanuar 2012 - 61,43.

Allikas: OÜ VÕRU KINNISVARA