KANAL ❯ Võru linnavolikogu istungil oli kolmapäeval ühe teemana arutusel revisjonikomisjoni akt linna sõlmitud lepingute kohta, mis tõi välja puudused seoses Tamula–Vagula kanali ehitusega.

Komisjoni aktis on märgitud, et Vagula ja Tamula vahelise jõelõigu süvendamise projekteerimis-ehitustööde teostamine jäi 2011. aastasse ja töid ei teostatud lepingus ette nähtud mahus. Kuna objekt hõlmas ka kultuurimälestisena registreeritud kiviaja asulakohta Tamula järve poolses osas, siis oli vajalik ka kooskõlastus muinsuskaitseametiga. Võru linnavalitsus taotles muinsuskaitseametilt kooskõlastust tööprojektile alles 22. augustil oma kirjaga, töid aga alustati ilma kooskõlastuseta Vagula-poolsest otsast. Muinsuskaitse teatas 14. septembril, et ei kooskõlasta Vagula ja Tamula vahelise kanali süvendamise ja laiendamise projekti ning peatas käimas olnud tööd.

Revisjonikomisjon, mille liikmed on volikogu liikmed Tõnu Anton (esimees), Halliki Karba ja Henni Nassar, märgib oma aktis, et kuivõrd osa jõesängist jäi süvendamata ja laiendamata, ei ole teada, kui efektiivne on töö projekti eesmärgi realiseerimisel, milleks on parandada vee äravoolu jõesängis võimalike vee kõrgseisude ja suurvete ajal.

Linnavalitsus jättis kooskõlastuse kahe silma vahele

Revisjonikomisjoni aktile lisatud dokumentidest tuleb välja, et juba 2009. aasta sügisel, keskkonnamõju hindamise aruande avalikustamise ajal esitas muinsuskaitseamet ettepaneku, et kaeve- ja süvendustööd peavad toimuma arheoloogilise järelevalve all ning vajadusel tuleb teha arheoloogilisi uuringuid. Sellest tulenevalt andis keskkonnaamet 2009. aasta oktoobris kinnitatud keskkonnamõju hindamise aruandes (KMH) juhised, et süvendustöid tuleb teostada muinsuskaitsespetsialisti järelevalve all.

Süvendustööd algasid möödunud aasta 20. juulil. Nagu revisjonikomisjoni aktist nähtub, pöördus linnavalitsus muinsuskaitseameti poole kooskõlastuse saamiseks alles 28. augustil, kui suur osa süvendustöödest oli juba tehtud. „Loodame konstruktiivsele ja kiirele koostööle olukorras, kus KMH järgi nimetatud alal on võimalik süvendus- ja puhastustöid läbi viia 2011. aasta septembrikuu jooksul ja KIKi kaasrahastatud projekt peab olema lõpetatud 2011. aasta oktoobri seisuga,” seisis linnapea Jüri Kaveri ja linnamajanduse osakonna juhataja Hegri Naruski saadetud kirjas muinsuskaitseametile.

Muinsuskaitseamet teatas 14. septembril linnavalitsusele saadetud vastuses, et kanali süvenduse projekti tellimisel ja koostamisel ei ole arvesse võetud 2003. aastal teostatud geoarheoloogiliste uuringute tulemusi ning selle põhjal esitatud nõuet edasiste tegevuste kavandamisel kaasata arheolooge ja kooskõlastada projekt muinsuskaitseametiga. „Arvesse ei ole võetud ka muinsuskaitseameti 2009. aastal esitatud nõuet arheoloogide kaasamise kohta ja samal aastal koostatud keskkonnamõjude hindamise aruande eelnõus esitatud seisukohti arheoloogiamälestiste kaitse osas,” seisab muinsuskaitseameti vastuses. Amet lisas, et kultuurimälestist oluliselt mõjutavate tööde projekt esitati muinsuskaitseametile alles 22. juulil 2011, mil süvendustööd kanali Vagula-poolses otsas juba käisid. Nagu kirjutas muinsuskaitseameti arheoloogiamälestiste peainspektor Ants Kraut vastuses linnavalitsusele, jäi arheoloogiamälestiste ekspertnõukogu seisukohale, et linnavalitsuse kirjeldatud tingimustes, meetodil ja ajal ei ole võimalik läbi viia arheoloogilisi uuringuid ega arheoloogilist järelevalvet süvendustöödel. Sestap peatas muinsuskaitseamet süvendustööd Tamula–Vagula kanalis.

Linnavalitsus teatas läinud aasta novembris Võru Linna Lehes, et kanali süvendustööd jäid Roosisaare silla juures tegemata 200 meetri ulatuses, kus veetase on madal, mistõttu jääb kanal paatidele läbimatuks. Võru Linna Lehes põhjendas linnavalitsus tööde peatumist asjaoluga, et Eestis puuduvad veealuseid töid teostavad arheoloogid.

Muinsuskaitseameti Võrumaa vaneminspektor Tõnis Taavet ütles, et Eestis on tehtud varem allveearheoloogilisi töid. Ta lisas, et arheoloogilisi uuringuid oleks pidanud alustama juba 2009. aastal, kui toimus keskkonnamõjude hindamine.

Miks linnavalitsus Tamula–Vagula kanali süvendamist muinsuskaitsega eelnevalt ei kooskõlastanud ja miks hakati kaevama enne kooskõlastuse saamist? Kui palju kooskõlastuse puudumise tõttu töödest tegemata jäi?

Vastab linnavalitsuse pressiesindaja Marianne Mett:

Muinsuskaitsega sai seda teemat alustatud 2009. aastal (keskkonnamõjude hindamise aruanne) ja kui tööprojekti muinsuskaitseala puudutav osa valmis sai, mindi asja koheselt ka nendega täiendavalt kooskõlastama. Vahepeal on muinsuskaitses inimesed vahetunud ja uutele inimestele vanad kooskõlastused ei meeldinud. Alustati projekti Vagula-poolsest otsast (keskkonnaameti nõue, et sete ei kanduks edasi Tamula järve või Vanajõe kanalisse). Tööprojekt jaotati kolmeks osaks, et võita aega, kuna aprillist septembrini (hiljem lühendati 15. juulini) olid lindude pesitsusajal tööd keelatud ja novembriks pidi objekt valmis olema (KIKi tähtaeg). Töid alustades polnud ühtegi põhjust kahelda, et muinsuskaitse ütleb töödele 100protsendilise „ei”. Olime valmis muinsuskaitse 2009. aasta 25. septembri kirjas teostama täiendavaid uuringuid neid huvitaval alal jne. Samas ei saa ka väita, et muinsuskaitse polnud sellest teadlik, sest protsess on käinud juba mitu aastat, järjest ilmusid ajaleheartiklid Võru Linna Lehes, Võrumaa Teatajas jne ning töövõtja suhtles ka telefoni teel enne projekteerimist, et mis tingimusi peab tööprojekt sisaldama. Siis kui mindi juba valmis tööd kooskõlastama, öeldi Tallinnast „ei”. Tegemata jäi 230 meetrit.

Linnal on küll soov edasi süvendada, aga see sõltub läbirääkimistest muinsuskaitsega ja sellest, kas neil on lähiajal võimalus pakkuda allveearheolooge.{jcomments lock}