Võrumaa inimesed. Kus on nad nüüd, mis neist on saanud? 

Selle loo jutustaja Marianne Brokaw sündis 1947. aastal Saksamaal. Kui ta oli kahe ja poole aastane, rändas nende pere edasi Ameerikasse Põhja-Michigani ja jäi sinna elama. Ajasime juttu ajal, kui Eestimaal oli käes kõige ilusam aeg – paar päeva enne jaanipäeva. Hoolimata ingliskeelses keskkonnas kasvamisest räägib Marianne selges eesti keeles, saab natuke aru võru keelest ning oli taas käimas Võrumaal. Seal, kust tema vanemad ja õde kunagi sõja eest lahkusid. See on ühe perekonna lugu kodumaa igatsusest, juurte otsimisest ja eestluse hoidmisest. 

Lahkumine septembris 1944

Enne teist maailmasõda elas majas, kus praegu asub Luutsniku raamatukogu, üks perekond: ema, isa ja neli last – kolm tütart ja poeg. „Lapsepõlv oli nende jaoks ideaalne aeg, sest Eesti oli vaba ja nad said käia koolis,” räägib Marianne ema mälestustele toetudes. „Samas majas asus Pallo pood, ema töötas seal natukest aega.” Pallo nime osas on natuke ebaselgust, millalgi seda muudeti, ütleb Marianne. Vanaisa nimi oli Henrik Palu, poja ehk Marianne onu nimi Pallo.