KÜTTE HIND • Väimela, kus ühe megavatt-tunni hind küünib koos käibemaksuga 90 euroni, pole Võrumaal kaugeltki kõige kallima küttega piirkond. Ruusmäe kortermajades küünib hind 106 euroni. Samas Sõmerpalus, kus on KredExi laenu abil soojustatud Võrumaa ainus kortermaja, on elanike kütte arved mitu korda väiksemad.

Ruusmäe sotsiaalmajas oli läinud neljapäeval kokku kutsutud koosolek, kus maja elanikud kurtsid kõrge kütte hinna üle. Ruusmäe mäepealsed kaks kortermaja läksid mõned aastad tagasi üle õliküttele, sest küttepuudega kütmiseks ei leitud kohapealt inimesi. Nüüd, kui kütteõli hind on tõusnud lakke, on inimestel tekkinud õigustatud küsimus, miks jätkab vald maja kütmist sedavõrd kalli kütusega?

Majaelanikele oli tulnud selgitusi jagama vallavanem Juri Gotmans isiklikult, kes jagas välja paberilehed kalkulatsiooniga, kust tuleb välja, et alates oktoobrist kuni märtsi alguseni on kütteperioodi kulud olnud kokku 18 905 eurot. Selle põhjal oli Gotmans välja arvutanud, et hind on samas suurusjärgus Väimela küttega, 88 eurot megavatt-tunni eest.

Gotmansi seletusega polnud nõus majaelanik Lembit Truija, kes jäi endale kindlaks, et kütte hind küünib 106,6 euroni megavatt-tunni eest. Gotmans sellele vastu ei vaielnud.
Lisaks tuli koosolekul välja, et vaatamata kõrgele küttehinnale on korterid ometi külmad, nii et inimesed peavad elektriga lisaks kütma. Vastasel korral on mõnes korteris vaid kümme kraadi sooja. Elektriga lisaks küttes küünib kahetoalise 30-40 ruutmeetri suuruse korteri küttearve kuus 100 euroni, mis võtab inimestel nutu kurku.

Vallavanem Juri Gotmans kostis inimeste kurtmise peale, et küte läheb kalliks, aga samas on korterite üür väike, kõigest kümme eurosenti ruutmeetri kohta, mis teeb korteri üüriks vaid viis eurot kuus. Vallavanem lisas, et majal on vahetatud katus ja soojustatud pööning, edasi on kavas taotleda lisaraha, et vahetada aknad ja torustik. Maja jaoks esitati taotlus ka CO₂ projektist raha saamiseks, ent saabus eitav vastus, kuna sotsiaalmajad ei kuulu programmi. Ruusmäe sotsiaalmaja oligi valla jaoks prioriteet nr 1, edasi on kavas raha taotleda hasartmängumaksu nõukogust. Selle tarbeks on koostatud energiaaudit ja valminud küttesüsteemi ümberehituse projekt. Ehituse tulemusel saab tühjades korterites keerata kütte vähemaks, nõnda annab küttekulude pealt kokku hoida.

Koosolekul tuli jutuks ka maja viimine tagasi puuküttele, ent vallavanem Gotmans ütles selle peale, et vastavalt varasemale kogemusele pole võimalik leida nelja inimest miinimumpalgaga tööle, kes ei oleks tööl olles joobes. Puukütte jaoks peaks Gotmansi sõnul olema suurem katel ja rohkem tarbijaid, et see ära tasuks.

Sõmerpalus küte poole odavam

Sõmerpalus Aia tn 2 asub Võrumaa ainus KredExi toetusega soojustatud kortermaja, mis sai remonditud möödunud aasta lõpus. Selle elanike talvised küttekulud on korteri kohta ligi 50 eurot kuus. Lisandub üür (40 eurot kuus kahetoalise korteri kohta), mis katab maja soojustamiseks võetud kulud.

Majas moodustatud korteriühistu juht Sirje Peris rääkis, et 12 korteriga maja renoveerimine sai alguse 2009. aastal, kui võeti esimene laen ning vahetati ligi 20 000 euro eest katus, korstnapitsid ja keldriaknad. Juba tol korral unistati toetusest, aga KredEx siis veel raha ei jaganud. Edasi tehti KredExi toetusega ära maja energiaaudit, mis oli eeltingimus renoveerimistoetuse saamiseks. 2010. aasta lõpus hakkas KredEx jagama toetusi kortermajade energiasäästlikuks renoveerimiseks ja majaelanikud otsustasid, et kasutavad juhuse ära.

Edasi läks asi jupikaupa. Kõigepealt toetas riigi laenufirma KredEx 50 protsendi ulatuses 230 eurot maksnud energiaauditit. Siis tuli 50 protsendi ulatuses toetus soojustusprojektilt, mis läks maksma 543 eurot. Kõigiks neiks protseduurideks tuli võtta kolm pakkumist, seda ka ehitaja leidmiseks. Lõpuks õnnestus KredExilt saada 4550 krooni toetust, mis moodustas 15 protsenti ehituse summast. Kokku läks renoveerimine maksma 32 444 eurot, mille eest said soojustatud seinad ja vundament ning vahetatud trepikodade uksed ja aknad. Nüüd näeb 37 aastat vana maja välja nagu uus.

KredExilt oleks võinud saada ka 25protsendilist toetust, ent siis oleks tulnud vahetada ka kõik korterite aknad, millega kõik elanikud polnud nõus. Lisaks KredExi toetusele õnnestus SEB Pangast saada 26 000 eurot energiasäästu tarbeks mõeldud madala intressiga laenu 20 aastaks, kus esimesed kümme aastat on intress fikseeritud 3,8 protsendi peale. Osa raha pani ka ühistu ise, näiteks Eesti Energiale ühe kaabli ümbertõstmise eest ja laenulepingu tasu.

Kokkuvõttes tähendas Sõmerpalu ühistu pingutus ligi 25protsendilist energiasäästu, mis peaks kajastuma tuleviku küttearvetes. Maja korterid on ahiküttega, mis oli seni niigi odav kütmisvõimalus. Nüüd on kulud veelgi vähenenud. „Maja peab paremini tuult ja on soojem,” kinnitas ühistu juht Sirje Peris, „puid läheb kütteks vähem.” Varem puhus külma akende alt sisse, nüüd on kõik kohad soojustatud.