Paar aastat tagasi tootis Eestis mineraalvett vaid üks ettevõte – AS Värska Vesi, riisudes kuumade suvede pealt koore. Nüüd on turule tulnud mitu uut ettevõtet, kes peavad võistlema nii omavahel kui taevaisaga, kes on sel suvel taevakraanid valla keeranud.

Justkui saatuse irooniana on Eestis tehtud suuri investeeringuid ja jõupingutusi veetootmisesse just tänavu, kus taevast on vett sadanud tavapärasest rohkem. Veeärisse on tõmmatud isegi endine keskkonnaminister ja Rahvaliidu juht Villu Reiljan, kes asub mineraalvett pudelisse villima koos Võru ettevõtja Aigar Pindmaa ja Tallinna ettevõtja Vello Kunmaniga. Vett on kavas hakata puuraugust laskma Võru linnas, kus Kunman ja Pindmaa ostsid ära vanad puurkaevud. Villimise tsehh avatakse Tartumaal Haagel, kus varem tegutses OÜ Plaines, mis tootis pudelivett enamikele Eesti kaubakettidele.

Lisaks Võrule avati hiljuti mineraalvee tsehh Häädemeestel ja laiendati mineraalvee tootmist Värska sanatooriumi juures.

Olukord on sarnane kümnekonna aasta taguse ajaga, mil suur osa ettevõtjatest leidis korraga, et kõige parem äriidee on investeerida pudelivee tootmisesse. Pudelite villimisliinid avati suisa garaažides ja kasutati tavalist kraanivett. Aeg näitas siiski, et igasugune vesi joomiseks ei kõlba ja praeguseks on jäänud tavalise joogivee turule lisaks Värskale veel Saaremaa vesi. Värska Vesi on omakorda vallutanud kõik kaupluseketid, müües vett nii Everini, Säästuvee kui Värska joogivee nime all. Värska Originaal on oma maitseomaduste tõttu jäänud kõige populaarsemaks mineraalveeks Eestis.

Värska Vee investeering klaaspudelitesse näitab, et ettevõte sammub oma konkurentidest sammu võrra ees. Klaaspudelis vett müüakse meelsasti nii kohvikutes kui ka restoranides, seda pakutakse hotellides ja laevadel. Nagu märkis eile klaaspudeliliini avamisel Riigikogu liige Ester Tuiksoo, võib pudelis mineraalvett nüüd kohata isegi Riigikogu puhvetis. Nii nagu eelistavad asjatundjad õlut klaaspudelis, kehtib see ka mineraalvee puhul.