KÜSIMUS–VASTUS • Seekord saame teada, millised on meie riigikogulaste jaanitraditsioonid ja mis nad sel aastal jaanipühade ajal tegid või teha plaanisid (osad vastused on saabunud enne jaanipäeva). Vastused on antud saabumise järjekorras.

Küsisime: 1. Milline on olnud teie kõige meeldejäävam jaanituli? 2. Milliseid jaanitraditsioone järgite? 3. Kuhu lähete sel aastal jaanitulele ja miks?

Rein Randver (SDE): Meie pere on saanud jaanipäeval kokku ja oleme koos naabritega lõkkeõhtu korraldanud. Eks kõik jaanipäevad on olnud huvitavad igale põlvkonnale. Jaanipäeva paiku külastame Lüllemäe surnuaeda, kuhu on maetud minu vanemad. Jaanipeol on meil huvitavad mängud nii noortele kui ka vanematele, kaetud on suvine toidulaud ning ootamas on jaanituli oma soojuse ja eredusega. 23. juunil vaatan ka võidupüha paraadi Pärnus.

Valdo Randpere (Reformierakond): Kõige toredam jaanituli oli vist siis, kui ma olin kusagil 15aastane ja õpilasmalevas. Oli väga vahva jaanituli, mille detailidesse ma ei laskuks. Jaaniõhtul katsun, kui vähegi võimalik, olla mõnel saarel. Viimastel aastatel on seoses jaanipäevaga tulnud ette ka näiteks tenniseturniire. Sel aastal ei tea veel midagi oma jaanitulest, kuna lapsed on laiali võistlustel ja nende kohalolekust sõltub ka koha valik. Eks paistab.

Tarmo Tamm (Keskerakond): Kõige meeldejäävamat ei meenu, aga mitmed jaanituled on meelde jäänud. Kui olin veel noor, käisin jaanipidudel sporti tegemas ja mäletan mitmeid auhindu, mida võitsin. Üks ala oli alati sangpommi rebimine. Meeldejäävad jaanituled on olnud Karilatsi kalamajandis, Põlva linnas ja Edgar Savisaare juures Hundisilma talus.

Jaanipäeval heiskame riigilipu, käime kalmistul, saunas ja õhtu möödub kindlasti jaanitule juures. Üle lõkke ei suuda enam hüpata, aga palju aega kulub selleks, et sõpru ja tuttavaid jaanipäeva ning võidupäeva puhul õnnitleda.

Meil on traditsiooniks saanud pidada Seene talus jaanituli, kuhu tulevad kokku inimesed, kes kuuluvad meie suguvõssa ja keda on hea alati kohata. Seal toimub ka iga-aastane kummikuheitevõistlus nii meestele kui ka naistele ja talu rekord ootab uuendamist.

Inara Luigas (MTÜ Demokraadid): 1. Kõik jaanituled on toredad ja oodatud. Millegipärast meenub jaanitulega seoses alati tolle aasta jaanipäev, kui jaaniussid meie maja välisukse juures helendama lõid. Olid seal mitmekesi koos ja muudkui helendasid. Võtsime nad tasakesi oma pihkudesse ja soovisime mõtetes oma soove. See oli väga unustamatu ja helge vaatepilt.
Üks väga ammune jaanituli mõlgub ka alati meeles. See oli siis, kui lapsed olid väikesed ja nende sisustada oli kultuuriprogramm. Sai palju nalja. Tegime juba siis fotosid ning nüüd on hea neid vaadata ja seda jaanikut meenutada.

2. Eks need traditsioonid on paljuski sarnased: toad puhtaks ja jaanisöögid valmis teha. Kui aega jätkub, olen teinud jaanipäevaks sõira. Pirukate küpsetamine on aga kinnistunud traditsioon. Sinna juurde loomulikult ikka suvine grill ja muud head. Hea, kui selleks ajaks maasikad valmis saavad. Sellel aastal said ja väga hea oli koos lapselastega neid aiast korjata. Kui pere koos, eks siis võtame ka laulunoodid üles. Poeg mängib kitarri, meie laulame. Vastu ööd aga luusime ringi ka väljaspool kodu. Siis vaatab juba igaüks ise, kuhu läheb. Hommikul saame jälle hommikusöögilauas kokku.

3. Suuri plaane ei pea ning ei teagi, kuhu ja kas üldse kodust välja läheme.

Urmas Klaas (Reformierakond): Meeldejäävaid jaanitulesid on olnud väga palju. Üks omapärasemaid oli ehk 1990. aastate keskpaigas Saksamaal. Tartu postimaja naiskoor ja Võru meeskoor tegid ühise kontsertreisi Saksamaale Lüneburgi ja mind palusid nad kui tõlki endaga kaasa. Mul oli väga kahju jaanipäeva ajal kodust ära minna, kuid antud lubadus tuli täita.

Istusime ilmatu pika aja Leedu–Poola piiril bussi aheldatuna, seejärel sõitsime läbi Poola ja Põhja-Saksamaa Alam-Saksimaa suunas. Sõita tuli ka jaanilaupäeval ning küll me ootasime ja otsisime, et äkki keegi kuskil teeb lõket, peaks bussi kinni, laulaks paar jaanilaulu, tantsiks ümber lõkke ja siis võiks rahuliku südamega edasi sõita. Meie pettumus oli suur, sest mitte keegi lõket ei teinud. Esiteks ei tähista sakslased jaanipäeva nii, nagu meie seda teeme, ja teiseks on lõkke tegemine kui niisugune Saksamaal üsna haruldane asi. Õiget jaanilaupäeva tunnet ei tekkinud, kuigi bussis käis üks kõva laulmine.

Tagantjärgi on hea mõelda, et Eesti on nüüd Euroopa Liidus ning Schengenis ja piiridel meil oodata pole vaja. Leedu–Poola piir oli ikka üks hullumaja ja see aeg ei olnudki nii ammu tagasi.

Olen alati võidupüha, jaanilaupäeva ja jaanipäeva kodus veetnud. Enne õhtut käime surnuaial lähedaste haudadel. Jaanilaupäeva õhtul oleme ikka lõket teinud ja kindlasti on ka saun köetud. Sööme nagu eestlased ikka grillvorste, liha ja joome eestimaist õlu ka. Ka selleaastane jaanilaupäev möödus kodus.  

Priit Sibul (IRL): Sellesse päeva mahub tavaliselt palju enam kui teistesse päevadesse. Kui võimalik, siis osaleme võidupäeva paraadil. Kui ei, siis jälgime seda telerist. Viimased aastad oleme võidupüha tähistanud ja jaanituld teinud meie maakodus. Sel ajal tulevad külla ka õed-vennad, vanemad ning mõned lähemad sõbrad ja sugulased. Kui ilm vähegi lubab, siis õhtul süütame jaanitule, laulame lõkke ääres ja kütame sauna.

Sel aastal tähistasime jaanipäeva Bradentonis Florida osariigis kohalike väliseestlaste ringis piduliku lõunasöögi vormis. Oli väga meeldiv seltskond, kellega mõtteid vahetada ning tunda ja näha, et pärast aastakümneid on nende inimeste jaoks kodu-Eesti endiselt väga oluline.

Heimar Lenk (Keskerakond): Kõige rohkem on meelde jäänud lapsepõlve jaanituled, kui koos ema-isaga Tallinnas Glehni pargis suve tervitamas käisime. See oli siis ning on ka praegu väga ilus ja puhas park, koos oma lossi, suure krokodilli ning Kalevipoja kujudega. Sõna otseses mõttes kogunes kogu Nõmme rahvas sinna kokku ja lõbutses. Igaühel korv söögi-joogiga kaasa võetud. Väike lina pandi maha ja selle peale kõik hõrgutised. Praegu tundub uskumatu, kuid iga seltskond võis teha oma väikese lõkke ja nii oli neid pargis sadu. Igaks juhuks seisis kaugemal ka üks tuletõrjeauto, kuid ei mäleta, et õnnetusi oleks juhtunud. Joodi, söödi ja lõbutseti laialt. Oli küll nõukogude aeg, kuid inimesed suhtusid tol ajal üksteisesse palju sõbralikumalt kui praegu ja ühistunne oli palju sügavam.

Erilisi jaanitraditsioone mul pole. Ikka tuli, söök ja jook. Hea, kui sauna ka saab.

Nagu viimaste aastate traditsioon, käisin jaanitulel Edgar Savisaare juures Hundisilma talus. See on põnev koht, ürgmetsa sees. Tõeline muinasmaailm, mis ongi nagu jaaniöö nautimiseks loodud. Tundub, nagu kohe astuks mõni hea haldjas metsatukast välja. Rahvast oli palju, laulu ja tantsu kõvasti, suupisteid-jooke jagus kõigile. Kesköö veetsin autoroolis, sest sõitsin oma valimispiirkonda ja jaanipäeva hommikut tervitasin juba Lõuna-Eestis. Tulesid nägin tee peal palju ja väga suuri. Tuld, ka vihmasajus, oli tunduvalt rohkem kui eelmistel suvedel. Mõtlesin juba, et kas pole mitte äkki mõni kuri sümbol mängus, et rahvas nii palju tuld teeb. Ei tea, kas paremaid või hullemaid aegu oodata? Vaevalt, et helgemaid …

Meelis Mälberg (Reformierakond): Meeldejäävamad jaanituled jäävad lapsepõlve. Siis sai lõkke süütamist ikka mitu päeva hoolega oodatud. Meelde on jäänud veel vana hea šašlõki (ikka sellise ehtsa – äädika ja rohke sibulaga) küpsetamine.

Sel aastal toimus Värska rattamaraton, mille korraldusmeeskonnas olin, just jaanilaupäeval. Seega oli päev kiire, põnev ja sportlik. Viimased aastad olengi seda päeva väga rahulikult kodus veetnud ja mingisuguseid traditsioone sellega seoses ei ole.

Ülo Tulik (IRL): Kõige meeldejäävamad jaanituled jäävad ikkagi kaugesse lapsepõlve, sest siis oli rohi rohelisem ja taevas sinisem. Viimased üheksa aastat olen jaanitulel olnud sõbra Aavo pool, kellel on tule tegemiseks väga sobiv koht Luutsnikul. Jaanitulel üle tule meie küll enam ei hüppa, aga jaanituli on kindlasti üks traditsioonidest, mis kuulub päeva juurde.

Märkimisväärne oli sellel aastal ka meie Loosu küla jaanituli, mis toimus üks päev varem. Tundub, et igal aastal muutub küla jaanituli populaarsemaks ja ehk ei ole kaugel aeg, kus konkureerime juba meie naaberküla Naviga, sest osavõtjate arv suureneb aasta-aastalt.


Ester Tuiksoo (Keskerakond) ei vastanud.
Kalvi Kõva (SDE) ei vastanud.

{jcomments lock}